“Üks oluline kriteerium on muusika valjus. Kui olen kohas, kuhu pole tulnud muusikat kuulama, vaid kohvi jooma, inimestega vestlema või ajalehte ja raamatut lugema, siis helimaailm olgu vaid taustaks,” ütlesaAjaloolane David Vseviov. Nii mõneski kaubanduskeskuses, taksos või kohvikus on liiga püüdlikud teenindajad pannud just jõulude eel ja ajal muusika nii kõvaks, et see ei lase segamatult vestelda. Pealinn küsis, milline on avalikku kohta sobiv muusika ja kui valjult seda lasta võiks.
“Muusikat lähen kuulama kontserdisaali või panen kodus plaadi mängima. Soovin muusikat kuulata keskendunult! Tahaksingi pühenduda kuulamisele. Metallrocki aga ilmselt vaikselt kuulata pole üldse mõtet. Seega eelistan kohvikus leebelt džässilikku, meloodilist ja rahustavalt idamaistki muusikat,” kirjeldas Vseviov.
“Ajaliselt võivad lood pärineda miks mitte ka viiekümnendaist või kolmekümnendaist ja varasemasestki ajast. Paar-kolm korda elus on tulnud ette sedagi, et olen tõusnud ja palunud muusika tasemaks keerata. Vastutulelikku suhtumist olen seejuures alati kohanud.”
