"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
JUHTKIRI Vaktsiinikindlustusega kaitsesüstihirmu vastu (1)
06. detsember 2021
Virkko Lepassalu.

Ravimiameti infotrükises (2020) väidetakse väikelaste vaktsineerimise puhul, et vaktsiinide tõsiseid kõrvaltoimeid esineb harva. Aga väita, et kõrvaltoimeid ei esine, on vale. Neidsamu lauseid saab muidugi laiendada igasugusele vaktsineerimisele, ka täiskasvanute suhtes.

Kui nüüd valitsus otsustas luua paljude teiste riikide eeskujul vaktsiinikahjustuste fondi, nähakse seda muidugi ennekõike seoses pandeemiaga. Tegelikult siiski likvideeritakse laiemalt Eesti meditsiinikorralduses laiutanud tühik. Vaktsiinide kõrvaltoimetest teatud väikese koguse patsientide puhul on põhjust rääkida sama kaua, kuni need on inimkonnal kasutusel olnud.

Põhjus, miks paljud riigid on loonud vaktsiinikahjude hüvitamise fondid, pole ainult kannatanute rahaline tugi. Arstidele on antud sellega võimalus vaktsineerimisest ausalt ja avameelselt rääkida. Seni on fondi puudumine pannud meedikud sundseisu. Lihtsam on võimalikust kõrvalmõjust vaikida, sest kui ka midagi juhtub, saab patsienti küll ehk ravida, aga pikem haigusleht läheb inimesele kalliks maksma.

Siiamaani mõtlen, et huvitav, miks niitsid Pfizeri süstid haigevoodisse triatlonistist raudmehe Heiko Sepa, aga siinkirjutajal ei tekitanud mingeid kõrvalnähte. Ilmselt jääbki see üheks meditsiini mõistatustest.
Eestis algaval aastal kehtestuva vaktsiinikindlustusega on kavas hõlmata Covidi vaktsiinid alates nendega vaktsineerimise algusest. Kõigile teistele vaktsiinidele laieneks kindlustus alates 2023. aastast. Tõenäoliselt on õigus lastearst Adik Levinil, kes viitab, et fond aitaks võita kahtlejate vaktsiiniskepsist, kes kardavad süstist mingeid tagajärgi tervisele.

Kui Tallinnas on saavutatud paljuski lisavaktsineerimispunktide ja -brigaadide abil 70% vaktsineeritus, siis loodetavasti on seega nii pealinnas kui ka mujal fondist abi leida kõhklejate võitmisel. Kõige selle taustal tekib paratamatult küsimus vaktsiinitootjate vastutusest, mis tõusetunud ka Euroopa Parlamendi kuluaarides. Mis on see motivaator, mis sunniks neid vaktsiine järjest ohutumaks muutma? Paraku pole siin näha läbimurret, et tootjad fonde osaliseltki rahastama asuksid. Vaktsiiniskepsise murdmisele annaks see aga panuse.

Eesti ravimiametil on ühelt poolt teada 238 tõsise kõrvaltoime juhtumit. 1,65 mln Eestis tehtud vaktsiinidoosi taustal on seda väga vähe. Teisalt me ei saa öelda, et need mõnisada inimest on ebaolulised või peaksid oma hädaga üksi jääma. Tsiteerides oma tervisehädadest loodetavasti üle saavat sportlast Heiko Seppa: kui oled tubli kodanik ja vaktsineerid, ei tohiks siis, kui midagi juhtub, sa oma hädaga üksi jääda.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kommenteerija
9. dets. 2021 21:00
Eks sõltub palju ka sellest, kui palju on keegi meditsiinist populaarteaduslikul tasemel lugenud. Sellisel juhul on teada, et vaktsiinid on aidanud paljudest epideemiatest jagu saada. Samuti saab nii infot, et mis on üldiselt tervisele hea ja mis on halb. Ka nõukogude ajal vaadati tööl su peale imelikult, kui rääkisid, et seoses elustiiliga sai vaktsineeritud puugi vastu. Tänapäeval on selline info konfidentsiaalne ja sellest enam tööl ei räägi.