"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Keskkonnaamet hoiatab prügipättide eest (1)
06. detsember 2021
Foto: Ilja Matusihis

Keskkonnaameti teatel kasutavad inimesed üha enam ehitus- ja suurjäätmete äraveoks kuulutusportaalist leitud ettevõtete või eraisikute teenuseid, ent prügi üleandmisel tuleb siiski veenduda, et vastuvõtjal on kehtiv jäätmekäitlusluba ja prügi viiakse tõepoolest jäätmekogumispunkti, mitte näiteks metsa alla.

Keskkonnaameti Ida-Virumaa järelevalvebüroo vaneminspektor Kristian Taro sõnul sagenevad juhtumid, kus inimesed on langenud prügipättide ohvriks. “Need on juhtumid, kus veoteenuse pakkuja võtab raha ehitus- või suurjäätmete äraveo teenuse eest, kuid viib kliendilt saadud prügi jäätmekogumispunkti asemel kas metsa või mujale selleks mitte ette nähtud kohta,” selgitas Taro pressiteates. 

Sel moel valesse kohta jõudnud prügi eest vastutab aga inimene, kellele prügi kuulus. Taro toonitab, et  jäätmed tuleb üle anda ettevõttele, millel on olemas jäätmekäitlusluba. “Kui annate oma jäätmed ilma loata tegutsevale ettevõtjale, siis kaasneb sellega risk, et kui prügi satub valesse kohta, võib vastutus jääda teie enda kanda. Jäätmete loodusesse viimise eest karistatakse kuni 1200 euro suuruse trahviga, lisaks tuleb süüdlasel korraldada prügi äravedu jäätmejaama. Nii läheb esialgu soodsana paistnud prügiveoteenus lõpuks inimesele väga kalliks maksma,” hoiatas keskkonnainspektor.  

Kõige rohkem kaebuseid ehitus- ja lammutusjäätmete või suuremõõtmeliste jäätmete, näiteks mööbli loodusesse viimise kohta registreeriti eelmisel aastal Harju, Tartu ja Ida-Viru maakondades. Probleem puudutab ameti teatel just erakorraliselt tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmeid ning suuremõõtmelisi jäätmeid, mitte tavapärast regulaarset jäätmevedu.

Prügipättide ohvriks langemise vältimiseks soovitab amet kas viia ise prügi õigesse kohta, paluda abi usaldusväärselt sõbralt, kasutada usaldusväärsete ettevõtete teenuseid ja/või küsida prügivedajalt kogumispunktis väljastatud tšekki.

Täpsemat infot selle kohta, kuhu ja millist prügi viia ning kui palju see maksma läheb, leiab veebilehelt kuhuviia.ee ning oma kohaliku omavalitsuse kodulehelt. Seda, kas prügiveoteenust osutaval ettevõttel on jäätmekäitlusluba, saab järgi vaadata keskkonnaameti infosüsteemist KOTKAS.

Märgates prügi viimist metsa alla, jäätmete põletamist või matmist, tuleks sellest teavitada riigiinfo telefonil 1247.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
6. dets. 2021 21:57
Ohhoo, tore teada, et see, kes prügi metsa viib, ei vastuta millegi eest, aga see, kelle prügi ära veetakse, peab olema juriidilise haridusega, et dokumentidest midagi jagada või politseinik, et omada õigust dokumente ja taustu kontrollida.