"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
SPORTLANE: Kui oled tubli kodanik ja vaktsineerid, ei tohi sa pärast jääda üksi, kui midagi juhtub (1)
06. detsember 2021
Erakogu

“Hommikud on nii kohutavad, et ei suuda kodus teiselt korruselt esimesele tulla,” kirjeldab Norras elav triatleet Heiko Sepp halba enesetunnet pärast septembrikuist vaktsiinikuuri. Rahalist abi loodab ta saada tüsistuste kompenseerimise Norra riiklikust programmist. Kuigi tõsisemaid tervisehäireid esineb vaktsineeritute hulgas väga vähe, tahetakse ka Eestis taoline fond ellu kutsuda.

Pealkirjad spordimeedias on muljetavaldavad. “Heiko Sepp tuli täispikal Ironmanil Norras kolmandale kohale”, teatati suvel 2019. Praegu näib see Heikole kui kauge unenägu.

Loetud aastad varem oli ta kroonitud Chamonix´is toimunud uhiuue ekstreemtriatloni Evergreen Endurance´i esimeseks võitjaks. Enam kui 7500 tõusumeetrit sisaldava hirmraske raudmehe distantsiga oli Heiko hakkama saanud 16 tunni, 46 minuti ja 38 sekundiga. Kuid need on vaid väljavõtted tema sportlaseteest. Kui mahud maailmas oma ala esimese paarikümne hulka ja tõused muudkui ülespoole, on see kahtlemata kõva sõna.

Raudmehest voodihaigeks

Heiko elu on liikunud nagu Ameerika mägedel. Siimustist pärit mees tegi endale kõigepealt nime jalgratturina ja kihutas mitmete Prantsusmaa klubide nimekirjas. 22-aastasena võttis ta spordist lõpparve ja järgnes kaheksa aastat sihitut ekslemist. Sõprus õllega tõi kaasa tugeva kaalutõusu – kuni Heiko taas kannapöörde tegi.

Ta asus elama Norrasse, hakkas uuesti kõvasti treenima, kuni temast sai püsiesineja triatlonisaavutustest kõnelevates uudistes. Leiba teenib mees Oslos spordikaupadega. Kõiges läks tõusvas suunas – peres, spordis ja töös –, kuni septembris saadud vaktsiinisüstideni.

Heiko sõnul on ta olnud terve elu terve, kui jätta kõrvale noorukina mõned rattaga kukkumised. Napsi ei võta, suitsu ei tee. 2018 oli ta saanud Filipiinidelt korraks mingi paha bakteri, mis aga välja raviti. Korraliku kodanikuna oli ta end Norras vaktsineerinud kahe süstiga septembris.

Kui teine süst oli tehtud 16. septembril, siis 18. septembri õhtul ei suutnud Heiko enda sõnul enam korralikult hingata ning ei tundnud käsi ega jalgu. Haiglas veedetud nelja päeva jooksul oli tehtud ultraheliuuring ja vereproov. Siis oli saadetud koju korraldusega võtta südamerohte, sest olevat diagnoositud südamelihase põletik.

“Kaheksa nädalaga läks asi ainult hullemaks,” räägib Heiko. “Kohutavad rindkerevalud, lihas- ja liigesvalud. Tablettidest tekkis ka kõhuvalu. Arstid korrutasid samas, et on võimatu, et see võiks tekkida vaktsiinist.”

Lisaks olevat arstid hulga triatlone edukalt läbinud raudmehele teatanud, et peab rohkem treenima. Süda olevat nõrk.

Ei jaksa enam väriseda

“Ei suutnud enam ja läksin erakliinikusse,” räägib Heiko, et ütles maksudest rahastatavast arstiabist lahti. “Kardioloog tegi EKG – see oli korras. Röntgen – korras. Vereproovid, eri testid – kõik korras. Koormustest – nii kui koormus järgi pandi, nii tõusis pulss üle 180.”

18. novembril sai ta immunoloogi testide vastused, kus kirjas, et tõenäoliselt on tema hädad alguse saanud vaktsineerimisest. Edasi saadeti neuroloogi juurde. Kui Heikoga vestlen, siis on tema visiidid neuroloogi juurde veel pooleli. Siiamaani on arstid hädade seost vaktsineerimisega vaid kinnitanud.

“Loodan, et leitakse mingi lahendus,” ütleb ta. “Ei suuda enam ringi käia ja väriseda nagu parkinsonitõbine. Hommikud on nii kohutavad, et ei suuda kodus teiselt korruselt esimesele tulla.”

Vähemalt on hingamisraskused nüüd kadunud ning jäänud on lihas- ja liigesevalud ja värisemine. Heiko sõnul on ta andnud paberid enda juhtumi kohta sisse Norra vaktsiinikahjustuste fondi, et hüvitust saada. Ikkagi 12 nädalat piinlemist haiguslehel, ja see pole veel lõppenud.

Taolised fondid tegutsevad maailmas paljudes riikides. Kuigi vaktsiinidest on hakatud palju rääkima alles seoses koroonaviirusega, on aastakümneid leidunud inimesi, kes ühe või teise vaktsiini suhtes (üli)tundlik ja kellele see on põhjustanud probleeme.

Ühendkuningriigis pärineb vastav akt juba aastast 1979. Ühendriikides, kus vaktsiine ja nende kõrvaltoimeid väga põhjalikult uuritud, loodi näiteks vaktsiinikahjustuste fond ja kahjustuste raporteerimise andmebaas 1986. aastal. Igal doosilt korjatakse 0,75 dollarit fondi. Juhtumeid vaeb kinniselt nn vaktsiinikohus.

Mitte ainult Ühendriikides, vaid üsna paljudes maades on mindud seda teed, et vaktsiinitootjad on vabastatud seadusega igasugusest vastutusest ja riik on võtnud kõrvalmõjudest tekkivate hüvitiste maksmise enda peale. Ühendriikides on vastava programmi kaudu (inglise keeles The National Vaccine Injury Compensation Program) 1988. aastast praeguseni makstud vaktsiinikahju hüvitisteks umbes 4,5 miljardit dollarit.

Soomes keskmine kahjutasu 2000 eurot

Vaktsiinikahjude hüvitusmehhanismid leiduvad Ühendkuningriigis, Saksamaal, Sveitsis, Prantsusmaal, Taanis jm. Näiteks Soomes on 1984. aastast praeguseni vaktsiinikahjudena patsientidele välja makstud ligikaudu 35 mln eurot.
Soomes on süstitud elanikele umbes 7,6 mln doosi koroonavaktsiinidoosi. Sealsele fondile on esitatud umbes 700 hüvitissoovi. Neist 280 on läbi vaadatud ning umbes 150 taotlejale on otsustatud hüvitist maksta. Keskmine kahjutasu on jäänud 2000 euro kanti.

Selle põhjal võib umbes arvata, et miljoni vaktsiinidoosi kohta võib suurusjärgus 50-100ga minna rohkem või vähem kehvasti. Tervisehäired võivad tekkida kas patsiendi haiguste vm eripärade tõttu, millega pole osatud või suudetud arvestada. Teisalt: kes osanuks kõva tervisega triatleedi Heiko Sepa puhul ette näha, et talle vaktsiin nii halvasti võib mõjuda?

Näiteks Taanis makstakse kahjutasu, kui patsient sureb või on kellegi töövõime osaliselt või täielikult kahjustunud. Prantsusmaal lähenetakse otsesemalt: kompenseeritakse igat “otseselt vaktsineerimisega seotud kahju”.
Tõsi, tõendus- ja väljamaksemehhanismid on riigiti väga erinevad ja sageli juriidiliselt keerulised. Kui alguses võib mulje jääda, et vaktsiinikahjude hüvitusmehhanismide loomise taga on vaid võimalike ohvrite rahaline aitamine, siis pole see kaugeltki nii.

Vaktsiinidega on läbi aastakümnete olnud seotud palju infomür Fond luuakse ikkagi , salapära, kuulujutte. Vaktsineerimise kuvandist on pidevalt alla kiskunud asjaolu, et farmaatsiakompaniid ise on hüvitamisest käed puhtaks pühkinud. Fonde ja programm luues on valitsused tahtnud levitada oma sõnumit: mõned vähesed tüsistused ei kaalu kuidagi üles määratut kasu, mida inimkond on vaktsiinidest saanud. Kui aga tüsistused maha vaikida või kuulutada vandenõudeks, kasvatab see skeptikute hulka.

Teisalt on ajaloos leidunud neid, kes püüdnud hirmudelt kasu teenida. Tuntuim on Briti arsti Andrew Wakefieldi juhtum – ta sisuliselt võltsis kokku 1998. a teadusajakirjas The Lancet avaldatud teadustöö, et leetrite, punetiste ja mumpsi kolmikvaktsiin põhjustab lastel autismi. Miljonid lapsevanemad loobusid vaktsineerimisest ja kahju oli suur.
Nõukogude Liidus vaktsiinikahjustuste fondi omal ajal ei loodud. See ei haakunuks toonase ühiskonnakorraldusega, aga teisalt oli võimalusi ka vaktsiine põhjalikult uurida – ehk siis puudus kasumisurve. Eesti Vabariigis on vaktsiinikahjud enne Covidi kriisi olnud samuti pigem hall, meditsiini ääremaa teema. Arstid on sel teema sõna võtmist pigem vältinud. On kardetud umbusku kasvatada.

Veel loetud nädalad tagasi oli valitsusjuht Kaja Kallas seda meelt, et fondi ei peaks praegu looma. See annaks vale signaali. Käitumispsühholoog Andero Uusbergi väitel fond pigem kasvataks usaldust: “See võimalus, et midagi halba vaktsineerides juhtub, on superväike, kuid väga solidaarne oleks öelda, et kui pikselöögi tabamuse tõenäosusega asi ikkagi sulle tuleb, siis sa ei ole selles üksi.”

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik on samas olnud kogu aeg fondi poolt: “Vaktsiinikahjude fondi loomise eesmärk on muuta väga harva esinevate tõsiste tervisekahjustuste korral inimesele hüvitise saamine märksa lihtsamaks.”

Eelnõu peatselt riigikokku

Riigikogu sotsiaalkomisjoni juhi Siret Kotka sõnul loodetakse eelnõu jõudmist riigikokku veel enne jõule.
Sotsiaalministeeriumis ei soovita eelnõu sisu kohta kaarte veel täpsemalt avada. Kõneisiku kaudu viidatakse, et detailide üle käivad valitsuses veel arutelud.

Muude allikate põhjal on igal juhul selge, et nõnda nagu paljudes riikides, ei maksa juhul, kui eelnõu seaduseks muutub, minna hüvitist küsima, kui süstekoht punetab või hiljem on tõusnud väike palavik. Fond luuakse ikkagi tõsisemate tervisehädade kompenseerimiseks juhul, kui on leidnud tõestust side vaktsiiniga.

Muuhulgas pole veel teada, kellest peaksid moodustuma juhtumite arstlikud uurimiskomisjonid. Küll on teatatud, et esimeses etapis on plaanis vaktsiinikindlustusega hõlmata Covidi vaktsiinid alates nendega vaktsineerimise algusest. Ravimiametis on ju registreeritud need hälbejuhtumid, millest teada antud. Tõsi raviametis kasutatakse nende juhtude puhul diplomaatilisi väljendeid: vaktsineerimisega seos “võimalik” või “pole välistatud”.

Kui tuhanded väikeste hädade teatised kõrvale jätta, siis on kokku on ravimiametis ligi aasta jooksul ehk mullu 27. detsembrist tänavu 28. novembrini registreeritud 238 teatist, milles viidatud vähemalt ühele tõsisele kõrvaltoimele.
Nende hulgas on 28 surmaga lõppenud juhtumit, mille puhul vaktsiiniga seost – kui taas kasutada terviseameti väljendit, “ei saa välistada”. Neist kaheksa on meditsiinilise kinnitusega, et surma põhjustas vaktsiin. Taustaks veel, et Eestis on tehtud ümmarguselt 1,65 mln vaktsiinidoosi. Teisalt ei tea keegi ka kogu tõde, sest teatud hulk tüsistusi jääb varjatuks ega registreeru mitte kusagil.

Terviseminister Tanel kiige sõnul räägime me kahju kompenseerimise summade puhul tõenäoliselt aastas mõnesajast tuhandest eurost: kümnete, äärmisel juhul sadade väga harvade juhtumite puhul.

Fondi pooldab ka opositsioon

Suure tõenäosusega saab fond aasta algupooles teoks. Opositsioonierakondadest toetab seda näiteks Isamaa. Vaevalt, et teisedki vastu on. Põgus küsitlus arstide hulgas näitab samuti, et fondi loomist üldiselt pooldatakse. Sellest ei kardeta mingit n-ö halba sõnumit.

“Antivakserid on nagu ususekt, neid ei veena ümber, aga fondi loomine on hea kahtlejate jaoks, kes kardavad, et äkki jäävad vaktsineerimise pärast haigeks,” kõneleb ülikogenud lastearst Adik Levin. “Seega arvan, et fondi loomine on väga mõistlik, ja ega siin pole tegemist jalgratta leiutamisega, neid on enam kui mitmekümnes riigis. Fondi mõte on, et riik mõtleb kõigi peale.”

Tal ei lähe meelest vaatepildid, kuidas palju aastakümneid tagasi Kasahstanis töötades jäid külade viisi inimesi difteeriasse. Velskrid ei vaktsineerinud nii, nagu oli ette nähtud. Lapsi hukkus suurte hulkadena. Kui nüüd panna kaalukausile võimalikud tüsistused ja vaktsiinidest saadav kasu, siis pole kahtlust, mis mille üles kaalub.
“Kõik postvaktsinaalsed seisundid jagunevad kaheks – reaktsioonid, milleks võib olla väike palavik või valu süstekohad, ja tüsistused,” räägib Ledvin. “Tüsistusi esineb õnneks väga harva. Kahju, et kõik kõrvalnähud sageli topitakse ühte patta.”

Tõsi, Levin möönab, et me ei saa teisi vaktsiine võrrelda koroonavaktsiinidega.
“Antud juhul toodi koroonavaktsiinid muidugi turule kiirmeetodil,” tuletab Levin meelde. “Enne ravimi turule lubamist peaks see läbima üldiselt neli katsetuste faasi: loomadel ja inimestel. Ravimi toomine turule võtab üldiselt aega viis kuni seitse aastat. Sisuliselt käib praegu inimkonna peal kolmas katsetuse faas. Eks hiljem saame tulemused teada. Lootsin, et koroonapandeemia ühendab inimkonna kokku, ühe eesmärgi nimel vahetatakse kogemusi. Aga käib üks madin. Euroopa Liit ei luba turule Venemaa vaktsiine, sest Moderna ja Pfizer on huvitatud oma turuosast. Väga kahju, et siin muidugi töötavad ka ravimifirmade huvid ja poliitika.”

Kas luuakse üle-euroopaline fond?

“Vaktsiinide ohutuse kallal on üldiselt palju vaeva nähtud,” märgib perearstide seltsi juht Le Vallikivi (pildil), kes samuti pooldab fondi loomist. “Kui vaadata ükskõik millise vaktsiini, ka koroonavaktsiini puhul ilmnenud tüsistuste hulka, on neid olnud siiski hämmastavalt vähe.

“Palavikku ja süstekoha valulikkust ei peaks Le Vallikvi arvates kompenseerima hakkama: “Siin tulevad veel mängu küsimused inimese kehatunnetusest. Enamusele terviseprotseduuridele pole kahjuks võimalik anda 100% garantiid. Veel sada aastat tagasi ebaõnnestusid ebasoodsate asjaolude kokku langemisel pea pooled pimesooleoperatsioonid. Igasugusel ravimisel juhtub mõnikord paratamatult, et asjad ei lähe nii nagu peaksid.”

Juba 2017. aastast tegutseb Eestis vaktsiinikahjustusega laste vanemate ühing. See on korjanud andmeid laste vaktsineerimisel tekkinud tüsistuste osas ja nõustanud vanemaid. Nõnda nagu möönab ühingu esindaja Anne Pebre, ootab avalikkus vastust, kas loodav fond peaks hõlmama ka teiste vaktsiinide tüsistusi peale koroonavaktsiinide.
“Vaktsiinikahjustuste fondi loomine on väga vajalik,” hindab Pebre.

“See annab kõigile kahju kannatanutele õiguse saada kompensatsiooni neile tekkinud kahjude hüvitamiseks ning aitaks välja tuua ka need juhtumid, mille osas kannatanud täna midagi ette ei võta. Samas peitub fondi loomises ka oht, et kui ravimifirma toote ebaturvalisusega seotud kahjud maksab kinni maksumaksja, mitte vaktsiini tootja ise, siis see võib kaasa tuua vaktsiinitootjate täieliku karistamatusetunde. Ühtlasi mõõdutundetu vaktsiinide pealesurumise ka juhtudel, kus meditsiinilist näidustust ei eksisteeri.”

Pebre hinnangul võiks vaktsiinikahjustuste juhtumite dokumenteerimisel palju suuremat indu ilmutada.
“Tegelik kõrvalmõjude hulk Eestis on palju suurem kui ametlikult raporteeritud,” väidab ta. “Meile teada olevalt on ka raviasutustes dokumenteeritud vaktsiini kõrvaltoimete hulk kordades suurem, kui rvimiametile on teatatud. Kuna tegemist on ajamahuka lisatööga, mida arstidele ei kompenseerita, ei ole arstid huvitatud teatiste tegemisest – erinevalt vaktsineerimisest, mille eest saadakse lisatasu.”

Tõenäoliselt, kui fond luuakse, suureneb ka patsientide huvi vaktsineerimise kõrvaltoimetest teada anda. Seega saab ka Eesti panuse anda, et survestataks farmaatsiakompaniisid vaktsiinide ohutuse suunas töötama.
Praeguse seisuga, kui inimesel on tekkinud vaktsiinikahju, mida ka arstid kinnitavad, peaks ta vaktsiinitootja vastu kohtusse minema, mida loota on muidugi absurdne. Maailma meedias on seejuures sageli tõusetunud arutelud suurte ravimikompaniide vastutusest. Kasumid on privatiseeritud, võimalikud vaktsiinikahjud natsionaliseeritud, ehk need peavad kokkuvõttes tasuma maksumaksjad. Umbes nagu panganduskriisides.

Tõenäoliselt läheb sellega nagu suurkontsernide kasumi maksuga: lõpuks lepivad Euroopa riigid kokku, et teatud osa ravimitööstuste kasumist peaks minema kahjustuste fondi.
Samas kõlavad Euroopa Parlamendis järjest valjemalt nende hääled, kes nõuavad üle-euroopalise hüvitusfondi loomist.
Prantsuse saadik Virginie Joron esines selle ettepanekuga juba septembris. Ta tõi taustaks Euroopa raviameti statistika, mille järgi koroonavaktsiinid on üle Euroopa põhjustanud 5000 inimese surma. Tõsi, kuni üle-euroopalisest fondist võib asja saada, läheb veel aastaid. Nii panustavad kõik riigid esialgu pigem endi fondidele.

Haruldane – ja mitte nii väga

Kui tulla tagasi Heiko Sepa juhtumi juurde, siis ühest küljest on see justnagu haruldane. Aga statistika taustal ei ole ka. Euroopa Ravimiameti andmetel, mille on toonud esile ka parlamendisaadik Joron, on umbes 75 000 inimest pärast Pfizeri vaktsiini manustamist kannatanud tõsiste neuroloogiliste häirete all.

Sepp ei kavatse enda sõnul alla anda. Ta mõtleb pärast terveks saamist triatleetika juurde naasta. Tema sõnum on lihtne: “Kui oled tubli kodanik ja vaktsineerid, ei tohi sa pärast jääda üksi, kui midagi juhtub.”
Norra fond peaks tema juhtumi osas kahju hüvitamise otsusele jõudma kuu aja jooksul.

Vaktsiinikahjustuste fond luuakse koos patsiendikindlustusega

Vaktsiinikahjustuste fond luuakse n-ö kobareelnõuga – koos patsiendikindlustuse süsteemiga, mille hädavajalikkusest on nii patsientide esindajad kui arstid aastaid kõneldud.

Patsiendikindlustuse süsteemi ehk tervishoiuasutuste kohustusliku vastutuskindlustuse loomisega on sotsiaalministeeriumis tegeletud juba aastaid. Nüüd on soov see kehtestada koos vaktsiinikahjustuste fondiga. Patsiendikindlustus tähendab, et inimene saab hüvitist, kui on juhtunud mõni raviviga. Kindlustus lisab kindlustunnet ka arstidele, sest igasugune ravimine on seotud riskidega. Vaktsiinikahjude fondi asutamiseks ja patsiendikindlustuse süsteemi loomiseks on vaja muuta erinevaid seadusi. Muudatused esitab valitsus Riigikogule arutamiseks veel enne jõule ühe paketina.

Eesti Patsientide Liidu tegevjuhi Kadri Tammepuu (pildil) sõnul on nii fondi kui patsiendikindlustuse loomist laiemalt kaua oodatud. Tema arvates tuleks kiirkorras kõigepealt fond moodustada ja seejärel on juba rohkem aega patsiendikindlustusele laiemalt lõpliku lihvi andmiseks.

Mida teha, kui pärast vaktsineerimist hakkab halb?

• Kõigepealt peaks edasisteks juhtnöörideks konsulteerima perearstiga.
• Kui kõrvaltoime on midagi enamat kui väike ja mööduv palavik või süstekoha punetus, võiks sellest Ravimiametile teatada https://ravimiamet.ee/ravimi-korvaltoime-teatis
• Kõrvaltoime teatise võib esitada selle inimese asemel, kellel vaktsineerimise järel tervisehäire tekkis, ka mõni lähedane – sõber või sugulane. Lapse puhul tema vanem, kuid kindlasti ei tohiks teatis jääda anonüümseks, sest siis pole mingit kasu.
• Teatist asub Ravimiamet kontrollima, kui isegi kui leitakse tõenäoline side vaktsiini ja tervisehäire vahel, mingit hüvitist praegu ei järgne, vaid juhtum registreeritakse. Siiski võib olla sellest abi hüvitise hilisemal nõudmisel.
• Vaktsiinist tingitud tervisekahju tekke puhul on hüvitise nõudmine praegu juriidiliselt väga keeruline. Tuleb minna kohtusse, samas juriidilisi eksperte Eestis on väga vähe.
• Hüvitist võib nõuda, kui tervisehäire on tingitud raviveast: näiteks tervishoiutöötaja ei arvesta vastunäidustustega, eirab ettevaatusabinõusid, jätab riski kiireks avastamiseks mõeldud analüüsid teadlikult tegemata, või rakendab vale ravi. Aluseks on siin Võlaõigusseadus.
• Samuti on hüvitisele praegu õigus kui selgub, et kahjustus on tingitud ebakvaliteetsest vaktsiinist: vale säilitamine, tootmisviga. Kolmas võimalus on vaid üliteoreetiline: tekib tervisekahju, mis on müügiloa hoidjale (Ravimiametile) seoses selle vaktsiiniga teada, kuid seda teavet on üldsuse eest teadlikult varjatud. Nõnda nagu öeldud, on hüvitise nõudmine, kui pole vastavat fondi, juriidiliselt aga väga keeruline ja ekspertiisid kulukad.
• Inimesed teatavad kõrvaltoimest Ravimiametile tavaliselt, kui arst nende kahtlusi toetab. Sageli ei jõua arstid koormuse tõttu vm asjaoludel aga süveneda ja patsienti tõrjutakse, et vaevalt siin vaktsiin süüdi on. Terviseprobleem taandatakse kokkusattumuseks. Kuid teisalt on oluline, et iga kahtlus leiaks tähelepanu.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lombitagune
11. dets. 2021 22:53
https://eestinen.fi/2021/12/kuum-usa-s-nakatuvad-omikroniga-pohiliselt-inimesed-kes-on-taielikult-vaktsineeritud/