"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Hambaravihüvitist kasutavad jõukamad Hambaarst Katrin Metstak: hambaravi jääb vaestele inimestele kättesaamatuks, raha tuleks täpsemalt jagada (0)
07. detsember 2021
Foto: Scanpix

“40-eurone hambaravihüvitis ei too ravile inimest, kes pole seda pikka aega teinud,“ ütles Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse liige Katrin Metstak, kelle sõnul saaks selle raha eest teha konsultatsiooni ja raviplaani, kuid ravini tavaliselt selle summa eest ei jõuta.

Riigikontrolli auditi andmetel jätavad hüvitise saamise praegused tingimused suurema ravivajadusega inimesed hätta. „Olukord on vastupidine sellele, mida rahvatervise seisukohalt oleks tarvis saavutada,“ osutas olulisele murekohale Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Metstak tõi olukorra parandamiseks välja kaks ettepanekut. „Esiteks raha täpsem sihtimine vähekindlustatud inimestele ja vajaduspõhiselt,“ lausus ta. „Kriitiliselt tuleks üle vaadata ka omaosalusprotsent, mis siiski võiks säilida. Teiseks peaks hüvitis käima kaasas koos patsiendiga. Inimene ise saab valida, millises kliinikus ta ravi teostab. Sarnaselt proteesihüvitisega.“

Metstak ütles, et kui täiskasvanute hambaravihüvitise tasustamine baseerub Haigekassa hinnakirjal, siis investeeringud hambaravikabinettidesse ning personali koolitusse on kliinikuid pidi erinev. Seetõttu on erinev ka kliinikutes käibel olev hinnakiri.

“Haigekassa hinnakiri on kõigile üks ning paraku juba aastaid mittekulupõhine,“ selgitas ta. „See on peamine põhjus, miks paljud kliinikud on otsustanud mitte ühineda täiskasvanute hambaravihüvitise süsteemiga. Oleme juba pikka aega tegelenud Haigekassa hinnakirja kaasajastamisega, kuid see ei ole Haigekassa prioriteet. Vaadates praegust inflatsiooni ja eelnevat pidevat iga-aastast hinnatõusu ei ole Haigekassa hinnakiri muutunud.“

Metstaki sõnul pole hambaarstidele ette nähtud mingeid kompensatsiooni meetodeid seoses hinnatõusudega. “Ka riigikontroll märkis, et hinnaarvutus peaks olema laiapõhjalisem ja läbipaistvam,“ lausus ta. „Selline riiklik hinnapoliitika viib väikeasulatest hambaraviteenuse kadumiseni, sest kliinikud pole võimelised enam arenema.”

Hüvitis on senini halvasti sihitud

Metsak tõi välja, et kujunenud valikuline hüvitis tõi algul kaasa patsientide liikumise hüvitisega kliinikutesse. „Uues kliinikus alustatakse patsiendi uuringuid otsast peale, mille tõttu läheb oluliselt kaduma eraldatud raha,“ selgitas ta. “Selline ränne on tänaseks vaibunud. Patsiendid on aru saanud, et hooliv ja koolitatud arst on suurem väärtus, kui 40 eurot riigi raha.”

Metstak osutas, et väljatöötatud hüvitisesüsteem pidi tooma vähemkindlustatud inimesed hambaravile, kuid seda ei juhtunud. “Inimesed, kes hoolitsesid oma suutervise eest, tegid seda edasi,“ rääkis ta. „40 eurot ei too ravile inimest, kes pole seda pikka aega teinud. Selle raha eest saaks teha konsultatsiooni ja raviplaani, kuid ravini tavaliselt selle summa eest ei jõuta.“

Metstak tõi välja, et just nende inimesteni tuleks jõuda, sest 42% täiskasvanutest pole viimase viie aasta jooksul hambaarsti juurde jõudnud.

“Kui riigil pole piisavalt raha inimeste suutervisesse panustamiseks, siis tuleks hüvitisi paremini sihtida vähem kindlustatud inimesteni ja neile, kelle üldine tervis on halvenenud. Praegu kasutusel olev süsteem, mis külvab mõtlematult raha kõikidele, pole jätkusuutlik,” ütles ta.

Metstak möönis, et teiselt poolt peaks hüvitis jõudma vähekindlustatud inimesteni, kes ka ise on huvitatud oma suutervise parendamisest. “Nende inimesteni võiks jõuda Haigekassa vahendusel, aga ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate vahendusel,“ lausus ta. „Sellist personaalset lähenemist kasutatakse mitmetes Euroopa riikides ja edukalt.“

Metstak tõi välja kaks ettepanekut:

Esiteks: raha täpsem sihtimine vähekindlustatud inimestele ja vajaduspõhiselt. Kriitiliselt tuleks üle vaadata ka omaosalusprotsent, mis siiski võiks säilida.

Teiseks: hüvitis peaks käima kaasas koos patsiendiga. Inimene ise saab valida, millises kliinikus ta ravi teostab. Sarnaselt proteesihüvitisega.

Riigikontroll: hambaravihüvitis jõuab vaid jõukamatele inimestele

„Haigekassa hambaravihüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kellel on parem suutervis ja kelle ravivajadus on väiksem. Ehk lühidalt, olukord on vastupidine sellele, mida rahvatervise seisukohalt oleks tarvis saavutada,“ osutas olulisele murekohale Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. „Suurim hüvitise kasutajate osakaal on nende seas, kelle sissetulek on Eesti keskmine või üle selle.“

Riigikontrolli auditi andmetel jätavad hüvitise saamise praegused tingimused suurema ravivajadusega inimesed hätta. Audit toob välja, et isegi soodustingimustel hüvitis ei muuda hambaravi kättesaadavust paremaks, sest suure ravivajadusega inimeste kaitse suurte tervishoiukulude eest jääb väga väikeseks ja mõjutuks. Hambaravis on inimeste endi kulud suured, viimastel andmetel ligi kolm korda suuremad kui tervishoius üldiselt.

“Teeme ettepaneku et hambaravihüvitis jõuaks väikese sissetulekuga inimesteni. Kas ei võiks süsteemi muuta, et hüvitis jõuaks neile, kes seda enim vajavad. See on maailmavaateline muutus,” ütles Sotsiaalministeeriumi osakonna juhataja Agris Koppel.

Koppel kõneles Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis hambaravihüvitisega seotud küsimustest. “See on meie ühiskonna põhiküsimus, et jõuaks hambaravihüvitis neile, kes seda kõige enam vajavad. See on koht, mille puhul on otsuseid ravi osas edasi lükatud. Need inimesed, kes vajavad toetus, ei ole toetust saanud,” lausus ta.

Koppel möönis, et laste hammaste ravi on olnud fookuses, see on haigekassa poolt hüvitatud, kuid tervisekäitumine pole ikka kõige paremal tasemel. Ta sõnas, et 40-eurose hambaravihüvitise puhul peaks omaosaluse muutmine olema seotud inimese sissetulekuga. “Kõige vaesema elaniku puhul ostetakse pigem välja retseptiravimid, kui ostetakse hambaraviteenust,” tõi ta välja suure murekoha.

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane osutas, et nende, kelle sissetulek on umbkaudu 400 eurot, pole hambaravi omaosalust välja võimalik käia. Ta märkis küll, et töötud inimesed saavad 15 -protsendilise omaosalusega ravi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.