"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
presidendivalimised Riigikogulane Marko Šorin: järgmise presidendi võiks valida rahvas, on aeg anda otsustamisõigus Eesti elanikele (0)
07. detsember 2021
Marko Šorin Foto Mats Õun

„Olen kindel, et järgmise presidendi võiks valida rahvas. 30 aastat iseseisvust on meie ühiskonda piisavalt harinud ja nüüd on aeg anda otsustamisõigus Eesti elanikele,“ sõnas riigikogulane Marko Šorin.

Riigikogus oli täna esimesel lugemisel 45 saadiku algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks, mis näeb ette seadustada presidendi otsevalimine.

“Igal inimesel on õigus oma sõltumatule arvamusele ja vabadus teistega kokku leppida, millises riigis ta tahab elada,” lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. “Riik ei pea oma rahvast kartma, sest rahvas ise on selle riigi teinud. Ja las ta siis teeb edasi ─ päevast päeva, aasta aastalt, sajand sajandilt. Las ta ütleb, kes pääseb kohalikku omavalitsusse, kes pääseb Riigikogusse, las ta ütleb, kes on omal kohal Kadriorus. Kui me usaldame rahvast, siis usaldame iseennast, siis usaldame oma riiki.”

Karilaiu sõnul vastab presidendi otsevalimine ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.

“Arvamusküsitluste kohaselt toetab kodanike valdav enamus presidendi otsevalimise seadustamist. Muudatus lihtsustaks valimistekorda ja teeks selle rahvale arusaadavamaks. Kaoks oht, et vaatamata mitmetele katsetele jääb president valimata,“ lausus Karilaid.

Sügisel lõppenud ja vaevaliselt kulgenud presidendivalimiste saaga näitab riigikogu liikme Marko Šorini sõnul, et põhiseadusega kinnitatud vorm on ajale jalgu jäämas.

„Samas, viis aastat tagasi sõitsid presidendikandidaadid suve läbi mööda Eestimaa omavalitsusi, istudes vahel lausa eelmisest kandidaadist veel soojaks jäänud toolile. Kuid lõpuks ei osutunud neist mitte keegi valituks. Sel korral oli pilt sootuks teine, kandidaate polnud kuni viimase hetkeni ja kui keegi radarile ka ilmus, siis loobus peagi too radarile ilmunud isik ise. Olukord kiskus taas kord poliitikute jaoks piinlikuks,“ tõdes ta.

Sama teema juba mitmendal ringil

„Viis aastat tagasi, kui olukord samuti piinlik oli, taheti poliitiliselt teemat arutada-arendada, aga ilmselt tülpimusest kukkus see teema peale presidendivalimisi lihtsalt maha,“ sõnas Marko Šorin. “Seekord, pärast Alar Karise Vabariigi presidendiks vallutamist esitasid just äsja nimetatud 45 Riigikogu saadikut põhiseadust muutva eelnõu. Olles üks nendest, olen kindel, et järgmise presidendi võiks valida rahvas. 30 aastat iseseisvust on meie ühiskonda piisavalt harinud ja nüüd on aeg anda otsustamisõigus Eesti elanikele.“

Menetletava eelnõu eesmärk on muuta presidendi valimiste korda nii, et valimised toimuksid otsevalimiste teel. Kandidaate saab esitada, kogudes vähemalt 10 000 allkirja. Kandidaatide esitamise ajavahemik on alates 60 päeva enne valimisi ning lõpetades 40 päeva enne valimispäeva.

Esitatud põhiseadust muutev eelnõu kannab Šorini hinnangul põhiseaduse selget vaimu, kus seisab, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

„See tähendab ka vastavaid kohustusi ja õigusi. Samas ei anna praegune sõnastus kõrgemale võimule võimalust valida riigipead. Asjaolu, et praegu valivad presidendi poliitikud, ei anna Eesti elule lisandväärtust, kuid selle õiguse andmine inimestele annaks.“

Soomes on presidendivalimistel toimunud kaks täiesti vastandlikku tendentsi

Isamaa liige Aivar Kokk kinnitas samuti, et on presidendi otsevalimise idee poolt, ent tema hinnangul muudab see presidendivalimiste käigu ja tulemuse meedia poolt liigselt mõjutatavaks.

„Mul ei ole absoluutselt selle vastu, et presidenti otse valitakse,“ lausus Kokk. “Ma olen aastaid ka seda ideed iseendas kandnud kuni eelmiste presidendivalimisteni, kui ma sain aru, et tegelikkuses presidenti ei vali inimesed, vaid presidendi valib ajakirjandus. Ajakirjandus otsustab, kes on see õige inimene ja kui seda pidevalt räägitakse, siis nii, nagu kunagi üks näitleja ütles, et hakkadki uskuma, et sa oled kõige parem.“

Seda, et president otsevalimiste kehtestamise tulemusega ehk liigselt palju võimu saaks, ei pea EKRE liige Leo Kunnas tingimata tõenäoliseks, kuna näiteks Soomes on pärast presidendi otsevalimist olukord üsna üllatavalt muutunud.

„Soomes on toimunud kaks täiesti vastandlikku tendentsi,“ selgitas Kunnas. „Esiteks see, et presidendi võimu on Soome põhiseaduses väga oluliselt vähendatud. Praegusel presidendi Sauli Niinistöl on palju vähem võimu kui näiteks Urho Kaleva Kekkosel, keda valis valimiskogu. Samal ajal on Soomes presidendi otsevalimine, rahva poolt valimine, üsna uus asi. See on viimase paari aastakümne asi. Tegelikult ongi toimunud nii, et enne, kui president ei olnud rahva poolt valitud, tal oli palju rohkem võimu.“

Soome näide on ääretult hea, mis minu arust tõestab, et mandaadi suurusel ja nii-öelda võimutäiusel tegelikult seos puudub,“ sõnas Šorin. „Tuletaks meelde, et leiame ikka just nimelt oma riigile või enda rahvale sobiliku variandi, kuidas me sisustame presidendi institutsiooni ja selle, kuidas me teda valime.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.