"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Tihedam taustakontroll Arst Made Laanpere: osa pedofiile otsivad teadlikult selliseid töid, mis võimaldaks kokkupuuteid lastega (1)
08. detsember 2021
Made Laanpere. Foto: Scanpix

„Näiteks osad pedofiilid otsivad teadlikult selliseid töid, mis võimaldaks kokkupuuteid lastega,“ rääkis vanemarst-õppejõud Made Laanpere. „Me lastevanematena soovime ju, et laps väljaspool kodu oleks samuti turvalises keskkonnas. Eestis on korduvalt uudistekünnist ületanud lood lapsi seksuaalselt väärkohelnud ratsutamise treeneritest, huviringide juhendajatest jne. Kuid see ei piirdu vaid seksuaalvägivallaga.“ 

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega saab edaspidi tõhusamalt kontrollida seda, et lastega ei töötaks inimesed, kellele see on keelatud nende varasema karistatuse tõttu. Eelnõu eesmärk on välistada lastele ohtu kujutavate inimeste töötamine lastekaitsetöötaja või lastega töötava isikuna. 

Vanemarst-õppejõud Made Laanpere sõnul laiendab uus eelnõu vastutust (enne oli see  võimalus vaid lasteasutusel) selle eest, et laste vastu suunatud kuritegude eest süüdimõistetud inimesed ei satuks olukorda, kus nad uuesti sarnase teo võivad toime panna.

Laanpere ütles, et abi on sellest, kuhu Eesti ühiskond on pidevalt ka õnneks liikunud – igasuguse vägivalla taunimisest, null-tolerantsist. „Kahjuks oleme ideaalist veel kaugel,“ lausus ta. „Viimase Euroopa Põhiõiguste Ameti üle-Euroopalise uuringu järgi oli uuringule eelnenud viie aasta (18%) ja 12 kuu jooksul (10%) kogetud Euroopas kõige rohkem füüsilist vägivalda just Eestis. Ka näitavad meie enda uuringud, et just laste vastu suunatud vägivalda peetakse vähem taunitavaks kui täiskasvanute inimeste vahelist vägivalda. Vikerraadio saates „Käbi ei kuku kännust kaugele“ kuuleb  põlvkondade erinevusi, kuid kahjuks vahel veel täitsa noorte inimestes suust ka seda, et füüsiline vägivald „õpetas olema parem inimene“.  Kuid võibolla oleks ilma selleta kasvanud veelgi „parem inimene“?“ 

„Olümpiakomitee (EOK) ei välista, et tulevikus noortega tegelevate treenerite ja kutseta juhendajate taustakontrolli tiheneb,“ ütles EOK kommunikatsioonijuht Merili Luuk, kelle sõnul on Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutus seni läbi viinud Eesti Spordiregistris olevate andmete alusel kaks korda aastas taustakontrolli.

Luuk ütles, et 2021. aasta suvel koostas Eesti Antidopingu ja Sporditeabe Sihtasutus (EADSE) koostöös erinevate ekspertidega spordipersonali käitumisjuhendi laste ja noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks.

Luuk lausus, et Eesti spordikorralduse nurgakiviks on kokkulepe, et igaühel peab olema võimalus osaleda inimõigusi austavas ning ausa spordi ja teisi spordieetika põhimõtteid järgivas keskkonnas. 

Nool: treeneri imelik käitumine tuleks kohe välja

Olümpiavõitja ja treener Erki Nool on veendunud, et treenerite sellised „imelikud“ käitumised ilmselt tulevad välja päris ruttu. „Kui inimesel on mingi „kiiks“ või „suundumus“, mis pole aktsepteeritav, tuleb see suhteliselt kiiresti ilmsiks,“ lausus ta. „Kui ta lastega kogu aeg tegeleb, siis on see mingi mudel. Meil on treeningsaalis 20 treenerit kogu aeg ninapidi aastast aastasse koos – ei ole võimalik, et see välja ei tuleks“ 

Nool kinnitas, et lastevanemate tagasiside on väga adekvaatne. „Kui treener ei tee oma tööd hästi, siis lapsed lähevad trennist lihtsalt minema,“ lausus ta. „See on klubijuhtidele ju ka nagu hoiatusmoment, et kas treener teeb midagi halvasti või valesti. Siis lihtsalt treener kas lõpetab töö ära või läheb oma oskusi ja kvalifikatsiooni tõstma. Selles suhtes ma arvan, et see ei ole tänapäeva mõistes mingisugune probleem.“ 

Nool ütles, et treenerid peavad iga aasta tegema koolitusi, iga viie aasta tagant kutse kategooriat uuendama või parandama. „Klubide jaoks võib see olla probleemiks, sest on kulukas ja ajamahukas,“ lausus ta. „Kui treenerid jäävad koolitustele ja samal ajal on treening, pead asendajaid leidma. Suurematel klubidel on see suurem, väiksematel väiksem probleem.“ 

Nool ütles, et meil minnakse ühiskonnas järjest rohkem pealiskaudsemaks. „Saadame näiteks lastevanematele mingi teate, siis kogu teksti süvenenult läbi ei loeta. Kui sa kirjutad, et midagi algab homme sellisel kellaajal selles kohas, mis märgitud punase ringiga – pooled ei pane seda tähele. Ma ei tea, miks see nii on.“   

Nool tõi näite, et kui mõni lapsevanem on emotsionaalselt „ülekeenud“ – kui lihtne on viie aasta pärast tulla välja süüdistusega. „Lapsel võib olla tähelepanu puudus või mõni muu probleem, millest ei julge vanematele rääkida,“ rääkis ta. „Siis tuleb meelde, et treener teda ebameeldivalt katsus. Kui sa oled näiteks tuntud inimene, siis sellest piisab, et „kollane“ ajakirjandus võtab selle lause üles. Järgnev tekst ei huvita mitte kedagi.“ 

Noole sõnul on tegelikult huvitav vaadata laskesuusatreeneri juhtumit kohus, kus treener kaebas teda ahistamises süüdistanud õpilase laimu eest kohtusse. „Kohtus käib sõna sõna vastu,“ rääkis ta. „Aga kes treenerit kaitseb? Või toon hüpoteetilise näite. Erki Nool teeb trenni. Viie aasta pärast üks laps ütleb, või pigem lapsevanem, mitte laps, et treener katsus mind ebameeldivalt. Trennis ma panengi käe õlale. Teivashüppes ma lükkan neid ülespoole, hoides ise teibast ka kinni, et nad aru saaks, kuhu minema peab. Kui nüüd keegi süüdistaks – mind nullitakse ära.“ 

Nool ütles, et ta teab inimest, kes rentis sellele jalgpallitreenerile korterit, kes elas seal koos alaealise tüdrukuga neli või viis aastat koos. „Mind hämmastab see, et kogu loos mitte keegi mitte kunagi ei küsinud, kus neljateistaastase tüdruku vanemad olid. Tüdruk ütleb vanematele, et elab nüüd teises kohas – ja kõik?“   

Päringuid saab tulevikus teha avaliku e-toimiku kaudu isikukoodi alusel

Nool küsis, kes kaitseb õpetajaid ja treenereid? „Kui lapsed saavad kahe või ei viitsi kehalise kasvatuse tunnis käia,“ tõi ta näite. „Üks treener rääkis, kuidas ta oli praktikal ühes koolis. Lasi lastel joosta kaks ringi Kalevi staadionil, 800 meetrit. Kutsuti direktori juurde välja. Lapsed kaebasid oma vanematele, vanemad läksid direktori juurde, et miks treener piinab lapsi. Kui Eesti kettaheite- ja kuulitõukelegend Eha Rünne lasi lastel tagurpidi kukerpalli teha koolis, siis lapsevanemad nõudsid, et ta tuleb vallandada, kuna piinab lapsi. Kõikidel on õigused, aga ühtegi kohustust mitte. Me kõik võime nõuda ja siis olemegi sellised protestimeelsed. Teemegi niimoodi. Kahjuks.“  

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega saab edaspidi tõhusamalt kontrollida seda, et lastega ei töötaks inimesed, kellele see on keelatud nende varasema karistatuse tõttu. Eelnõu eesmärk on välistada lastele ohtu kujutavate inimeste töötamine lastekaitsetöötaja või lastega töötava isikuna. 

„Soovime kaitsta lapsi keskkonnas, kus nad igapäevaselt viibivad – olgu selleks näiteks lasteaed, kool või huviring. Lastega ei tohi töötada inimesed, keda on karistatud teatud kuritegude nagu näiteks seksuaalkuritegude ja vägivalla kasutamise eest,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Juba kehtivas seaduses on keeld teatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud inimestel lastega töötada, kuid praeguse eelnõuga laienevad võimalused seda keeldu kontrollida.“ 

Kui varem sai lastega töötavate inimeste tausta riigilõivuvabalt kontrollida vaid lasteasutus, siis eelnõu jõustumisel laieneb see õigus ka õigustatud huvi korral lapse seaduslikule esindajale. Päringuid saab tulevikus teha avaliku e-toimiku kaudu isikukoodi alusel. Päringute tegemisest jääb maha jälg ja iga inimene saab teha karistusregistrile päringu ning küsida, kes tema kohta lastega töötamise piirangu väljaselgitamiseks päringu teinud on. 

Eelnõu kohaselt tuleb lastega töötamise lubatavuse kontrolli teostada lisaks inimese töölevõtmisel edaspidi iga kuue kuu tagant. Selle kohustuse mittetäitmise eest suurendatakse juriidilisele isikule ette nähtud väärteotrahvi maksimaalselt määra kuni 32 000 euroni. „Kui varem oli mitmeti tõlgendatav, kui sageli peab tööandja enda töötajate tausta kontrollima, siis eelnõuga muutub see üheselt selgeks,“ rõhutas justiitsminister.  Eelnõuga ajakohastatakse ka süütegude loetelu, mille eest karistatud inimeste nimesid ei asendata kohtulahendites initsiaalide või tähemärkidega ja samuti nende süütegude loetelu, mille eest karistatud isikutel on keelatud töötada lastega. Näiteks ei ole tulevikus lubatud lastega töötada ka inimestel, keda on karistatud ahistava jälitamise eest, röövimise, väljapressimise ja mitmete muude kuritegude eest.   

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

räpane meditsiin
9. dets. 2021 20:21
Tuleks õppida näiteks töötervishoiuarstiks või - õeks, sest siis on võimalik töölepinguga töötajaid tervisekontrollis nii füüsiliselt kui ka vaimselt käperdada. Tegemist on tahtevastase arstliku läbivaatusega, mida finantseerib ja suunab töötaja tööandja. Esitatakse kohatuid küsimusi ka töötaja eraelu kohta, kuigi tervisekontroll peab lähtuma töökeskkonna riskiteguritest. Võimalik on ka tööandja ligipääs töötajate delikaatsetele isikuandmetele, kui on sõlmitud püsileping töötervishoiuteenuse osutajaga ning teineteist tuntakse ja usaldatakse hästi. Samas on töötervishoiuarst ainus arst kellele üldjuhul terviseprobleeme ei kurdeta ja oma eraelust ei räägita. Aga kui, siis räägitakse endast vaid legende. Tööandja jaoks on siin tegemist varjatud sotsiaalmaksu tõusuga nagu seda on ka töötaja haiguspäevade hüvitamine. Seega ei maksa imestada, et tööandja püüab kõveraid teid pidi saada ligi töötaja delikaatsetele isikuandmetele. Võlaõiguslike lepingute (käsundus - või töövõtuleping) korral valib meditsiiniteenuse osutaja isik ise ja ka tasub selle eest. Sama on ka erinevate tervisetõendite saamisega, näiteks spordivõistlustel osalemiseks, samuti relva – või juhiloa taotlemisel. Siin ei ole tegemist tahtevastase arstliku läbivaatusega, samuti ei toimu delikaatsete isikuandmete lekitamist.