"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
MEEDIAVAHI PODCAST PEALINNAS Bideni-Putini viik meenutab koalitsiooni koolitüli (2)
08. detsember 2021

Meediavahi Pealinna podcastis rääkisid Allan Alaküla ja Mihhail Vladislavlev viiki jäänud Bideni-Putini virtuaalkohtumisest, pöörase elektrihinna taltsutamisest ja haridusminister Kersna venekeelse kooli suretuskavast, mida Keskerakond ei aktsepteeri.

Küsimusele, kumb pool kohtumisest rohkem võitis, vastas Vladislavlev, et mõlemad pooled kasutasid veebivestlust oma sõnumite võimendamiseks ja ses suhtes jäi seis viiki. „Terve maailm siiski võitis, kuna olukord Ukraina ümber läks pehmemaks,” nentis Vladislavlev. „Infomüra on aga palju ja eks tulevased satelliidipildid hakkavad näitama meile reaalset olukorda.”

Kohtumise järel tulnud USA senati teade Vene-Saksa gaasijuhtme ehitajatele ja Putini lähikondlastele sanktsioonide kehtestamisest loobumisest on Alaküla meelest tõlgendatav USA taandumisena. Samas USA asevälisministri jutt Vene pankade SWIFT.ist väljalülitamise kohta mängib endiselt majandussõja tuumanupuga. „Vene lootus on, et Euroopa ei lase sel sündida, sest siis tuleks ju Berliinist Moskvasse hakata vedama gaasi ja nafta eest sularaha rongidega,” rääkis Alaküla.

Ta tõi ka välja Stokholmi Rahuuuringute Instituudi (SIPRI) äsja ilmunud relvatööstuse ülevaate, mille järgi niigi konkurentsitult suurim USA sõjatööstus jätkas ka 2020. aastal kasvu, samas kui Vene sõjatoodang on kolm aastat järjest kokku tõmbunud. „See dünaamika ei sobi hästi kokku Venemaa kui agressor-riigi kuvandiga,” nentis Alaküla.

Vladislavlev märkis, et suured ümberrelvastumise kavad on Venemaal läbi viidud ja pärast seda võibki relvastusele kulutamist mõneks ajaks ka vähendada.

Balti riikide soov hakata ostma tippnõudluse puhul rohkem Vene elektrit tuleb ajal kui needsamad Balti riigid kiidavad Vene-vastaste sanktsioonide tugevdamist. „Samaaegselt sammudega, mis võivad lõpetada igasuguse suhtlemise Vene ja Lääne vahel, käib meil arutelu Venemaalt odavama elektri vormis sisuliselt majandusabi palumiseks,” imestas Alaküla.

Vladislavlev lisas, et kui hiljuti oli Vene elekter veel Eesti Energia jaoks suur konkurent turul, siis praegustel hinnatasemetel on ka meie poolt vaade muutunud ja iga odavam kilovatt kust iganes on teretulnud.

Vladislavlevi meelest peaks praegused hinnashokid olema meile õppetunniks, et energeetika vallas tehtavad otsused oleks pikemas vaates läbi kaalutud. „Kliima on heitlik ja sellega kohanemine ongi keeruline ja kallis,” möönis Vladislavlev.

Alaküla võrdles elektri tootmisvõimsuste reservis hoidmist lumekoristusega. „Kunagiste ühtlaselt lumerohkete talvede asemel kogeme üksikuid lühiajalisi lumeuputusi, nagu juhtus möödunud nädalal Tallinnas. Nii on ka meie elektrijaamades ja kaevandustes sajad inimesed aastaringselt valmis, et äkki siiski tekib nõudlus Eesti põlevkivi-elektri järele.”

Tragikoomiliselt on aga meie moodsaim elektrijaam Auveres remondis just nõudluse kõrgnädalail. „Jaam lubatakse panna tööle järgmisel nädalal, kuid prognoosi järgi asendub karm külm siis juba suure sulaga. Vägagi tõenäoline, et Auvere siis enam oma hinnatasemega turule ikka ei pääse,” nentis Alaküla.

Alaküla pani ette küttekriisi leevendamiseks lubada eelkõige riigimetsades tee äärtes vedelevat tuulemurdu ja „kuivikuid” teha igal soovijal küttepuudeks. „Mädanevate puude koristamisega vähendaksime emissiooni, kohalikud saaks võimaluse teha omale ja naabrile odavalt ahjukütet ja metsad saaks teede ümbruses paremasse korda,” loetleb Alaküla oma tumerohelise ja maaelu toetava ettepaneku plusse.

Vladislavlev soovitas seepeale miljonite tihumeetrite raiemahtude üle vaidlevatel suurtel poliitikutel satelliidipildi asemel vaadata meie metsi ka ka autoaknast või jalgrattalt.

Alaküla seadis kahtluse alla haridusminister Liina Kersna püstitatud eesmärgi 2035. aastaks Eestis venekeelne kool välja suretada. „ENSV-s see juba oli – vene keele tundide arvu järsk kasv põhjustas täiendavat rahulolematust. Ja kui keel siiski pika piitsaga lõpuks omandati, siis keeleoskus iseenesest ei loonud mingit lojaalsust Vene võimule. Miks me arvame, et siisnetele venelastele sunniviisil eesti keelt õpetades me kasvatame lojaalseid kodanikke,” rääkis Alaküla. „Nõuka korrale olid siiski ohtlikud inimesed, kes vene keelt oskasid, mitte need, kes toonast riigikeelt ei osanud.”

„Me mõlemad teame ideaalselt eesti keelt valdavaid inimesi, keda on siiski väga raske nimetada Eesti patriootideks. Eesti keele ja kultuuri tundmine on loomulikult vajalik, aga see ei anna lojaalsuse tekkimiseks mingit garantiid,” nentis ka Vladislavlev. „Tõenäosus sellele algatusele koalitsioonipartneri nõusoleku saamiseks väga väike. Ma ei tea ühtegi venekeelset poliitikut, kes väidaks, et Eesti koolis pole eesti keelt vaja õpetada, aga küsimus pole ju selles,” rääkis Vladislavlev.

Alakülale meenutab Reformierakonna ja Keskerakonna kooolitüli Bideni-Putini kohtumisi, kus üks kuulutab rahuolevalt, et näete kui kõva kava ma panin lauale ja teine hõiskab, et teinud sellest suuremat välja. Maailm pöörleb aga ikka endistviisi.  

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

dollaroff
27. dets. 2021 19:29
https://www.voltairenet.org/NATO-s-Nazi-Beginnings-How-the
ei keegi
9. dets. 2021 11:50
USA kontsentreerub jätkuvalt Vaikse ookeani piirkonnale, Venemaa vastane paljuski sisepoliitilisest nõudmisest tingitud möla ei ole neis tingimustes enam jätkusuutlik, põhjustades Vene-Hiina liigset lähenemist.