"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Õnnetus varitseb tihti kelgumäel Kindlustusseltside õnnetusjuhtumitest on talvisel ajal kolmandik seotud kukkumisega libeda tõttu (0)
09. detsember 2021
Foto: Pixabay

„Kui üldine kahjustatistika näitab, et paljud õnnetusjuhtumitest on seotud sportimisega ja tihti ka täiesti süütute juhtumitega kodus olles, siis talvekuudel on selgelt oluliseks ohuks libedus ja talisport,“ ütles Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa, kelle sõnul moodustavad statistika järgi talvekuude õnnetusjuhtumite kahjudest kuni 30% just libeduse põhjustatud õnnetused.

Loitmaa sõnul toimub juhtumite hulgas  järsk hüpe siis, kui on tekkinud ootamatu jäide või jäävihm (sula ja siis külm ilm kohe järele). „Näiteks sellel aastal oli veebruar selline kuu, kus tuli meile palju kahjuteateid libeduse tõttu,“ selgitas ta.

„Libeduse kõrval tõstab õnnetuste hulka muidugi ta tavaline lumine talveilm, kui inimesed lähevad suusa- ja kelgumägedele,“ rääkis ta. „Näiteks on meie praktikas piisavalt juhtumeid, kus inimesed on viga saanud kelgumägedel teistele otsa sõites. Pealtnäha üsna põgus kokkupõrge kelguga võib lõppeda käeluumurru või peapõrutusega. Tuleb ette ka tõsisemate vigastustega õnnetusi. Samas ei ole kelgumäe õnnetused alati lastega seotud – meenub õnnetu lugu ülemöödunud aastast, kui üks lapsevanem väänas lapsega kelgutades oma jalga nii, et pidi peale seda üle paari kuu haiguslehel olema.“

Täiskasvanud saavad kukkumisel rohkem viga

Libedaga kukuvad muidugi nii lapsed kui ka täiskasvanud, kuid vanematel isikutel kaasneb kukkumisega aga tihti raskem vigastus kui noorematel. Vigastuste raskusaste võib olla väga erinev, alustades kergemast põrutusest kuni luumurdudeni ja haiglaravini välja.

„On olnud juhtumeid, kus libedaga kukkumisel tekkinud traumade tõttu on isik jäänud haiguslehele millega kaasneb sissetuleku vähenemine. Raskemate luumurdudega on kaasnenud ka haiglaravi – operatsioon,“ märkis Evelin Loitmaa.

PZU kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu kirjeldas, et viimase aja üks raskematest õnnetus on olnud seotud kukkumisega tänaval, kus inimene vigastas libedal tänaval kukkudes rangluud ning selle paranemine kestis üsna pikalt.

„Õnneks oli tal sõlmitud lepinguga valitud ka päevaraha hüvitis, mis andis talle võimaluse keskenduda 100% taastumisele ning olla haiguslehel kuni täieliku tervenemiseni. Hüvitis antud juhtumi puhul küüdis ligi 4000 euroni,“ ütles Õunapuu, kelle sõnul on libedusega seotud õnnetusjuhtumite arv pidevalt kasvamas.


Kukkumisel võivad olla rängad ja kulukad tagajärjed

„Mõned juhtumid on ka sellised, kus koer sikutab ootamatult rihmast ja omanikul pole libedaga muud varianti, kui kukkuda,“ ütles Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Seesami eelmise aasta üks suurem kindlustushüvitis oli 2100 eurot. „Selle summa maksime kliendile päevaraha hüvitiseks, kuna ta oli sunnitud pikalt töölt eemale jääma,“ lausus ta. „Vigastus tekkis libedal trepil kukkudes, tagajärjeks meniski rebend. Sellistest vigastustest võib kahjuks kujuneda ka püsiv puue, seega aasta hiljem vaatame selle juhtumi üle ja kui vaja, maksame lisaks ka püsiva puude hüvitist.“

Gildeni sõnul maksti eelmisel aastal ühele kliendile välja püsiva puude hüvitis 7000 eurot juhtumi eest, mis leidis aset juba 2019. aastal. „Klient kukkus libedaga käele ning tagajärjeks oli küünar- ja kodarluu murd, mis vajas muuhulgas ka operatsiooni. Enne püsiva puude määramist hüvitasime valuraha ja ravikulud (massaaž ja füsioteraapia) kokku 1300 euro ulatuses,“ loetles Gilden, kelle sõnul võivad kukkumistel võivad olla ootamatult tõsised ja ka kulukad tagajärjed.

„Kui võimalik, siis võiks libedaga kukkumist ennetada – kanda oludele vastavaid jalatseid, liikuda rahulikult ja võimalusel kasutada kõnnikeppe või jalatsitele kinnitatavaid turvanaelikuid,“ soovitas ta.


Mõned juhtumid jõuavad ka kohtusse

2020. aastal avaldatud riigikohtu analüüsist selgub, et aastatel 2018-2019 jõudis Eestis kohtusse kolm tsiviilasja, mis olid seotud kukkumisega libeduse tõttu ja nendes jäid välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 338,11 eurot kuni 500 eurot.

Näiteks mõistis kohus välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot juhtumis, milles hageja kukkus tanklas autopesula väljasõidu ukse ees ja sai jalaluumurru. Hüvitise suurust põhjendas kohus sellega, et kukkumine tingis erakorralise operatsiooni, ühe nädala pikkuse haiglaravi ja kahe kuu pikkuse taastumise, millega kaasnesid liikumisraskused ning abivajadus. Samas ei olnud tegemist püsivat laadi kahjustustega.

Kukkumisega on seotud ka tsiviilasi, kus kohus leidis, et kuigi hagejale kahju tekkimine oli põhjustatud kostja poolt käibekohustuste täitmata jätmisest hooletuse tõttu, oli osa selles ka hagejal, kes kohtu hinnangul oli libedusetõrjega töötlemata teele minnes ka ise hooletu ja oleks võinud seda vältida.

Kohus võttis hüvitise suuruse puhul ka arvesse, et kostja on mittetulundusühing, kes kogub oma rahalised vahendid liikmetelt, kaasa arvatud hagejalt endalt. Samuti seda, et kostja majanduslikust olukorrast lähtudes on kostjalt väljamõistetava varalise kahju hüvitis suhteliselt suur, mistõttu oli kohtu hinnangul 448,39 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis piisav hageja kannatuste korvamiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.