"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
Aruanne Eesti inimõiguste olukord on läinud halvemaks (0)
10. detsember 2021
Foto: Pixabay

Reedel, rahvusvahelisel inimõiguste päeval avaldab Eesti Inimõiguste Keskus inimõiguste aruande, mis käsitleb arenguid aastatel 2020–2021, ning ekspertide hinnangul on Eestis inimõiguste olukord viimase kahe aastaga läinud halvemaks.

Inimõiguste keskuse juhataja Egert Rünne sõnul on Eesti küll viimastel aastatel nii poliitilise kui tervisekriisi taustal taasavastanud inimõiguste tagamise vajalikkuse, kuid riiklik inimõiguste kaitse ei ole kahjuks hoogu juurde saanud, vahendab BNS:

“Positiivne on, et ära jäi abielureferendum, kuid valitsus ei ole tegelenud probleemidega, mis on lahendamist oodanud juba aastaid,” lisas Rünne.

Värske aruanne näitab, et jätkuvalt ootavad lahendust olulised inimõiguste probleemid: võrdse kohtlemise seadus on diskrimineeriv, kooseluseaduse rakendusaktid on seitse aastat vastu võtmata, vaenukõne piiramiseks ei ole valitsus samme astunud, kõikidele vangidele rakendatakse endiselt lausvalimiskeeldu ja sideandmete säilitamine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Edasiminekutest saab välja tuua vaid alaealiste psühholoogilise abi kättesaadavuse paranemise ja seksuaalse enesemääramise eapiiri 16. eluaastani tõstmise.

Esmakordselt on aruandes kajastatud sotsiaalsed inimõigused ja koroonapandeemia ajal rakendatud piirangud. Aruandlusperioodil on COVID-19 piirangud mõjutanud liikumis-, kogunemis- ja ühinemisvabadust, õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust haridusele, samuti õigust tegeleda ettevõtlusega. “Põhiõiguste ja -vabaduste piirangud ei ole küll olnud ebaproportsionaalsed, kuid ametnike ja poliitikute põhjendused neile ei ole olnud alati selged ega mõistetavad,” selgitas koroonateemalise peatüki autor Liina Laanpere.

Aruandes “Inimõigused Eestis 2022” on 14 peatükki, mille autorid on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Tervikanalüüsis käsitlevad spetsialistid muu hulgas rahvusvähemuste, pagulaste, varjupaigataotlejate ja puuetega inimeste olukorda, samuti näiteks kogunemisvabaduse, õigusmõistmise ja sõnavabaduse teemasid. Eesti Inimõiguste Keskus annab annetuste toel inimõiguste aruannet välja 2007. aastast. Käesolev kogumik on järjekorras kümnes ja ilmub eesti, inglise ja vene keeles.

Aruanne on täismahus kättesaadav keskuse veebilehel www.inimõigused.ee .

Eesti Inimõiguste Keskus on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon, mis seisab koos toetajatega iga inimese õigusi ja vabadusi austava Eesti eest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.