"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
Eesti kohtud on EL riikide hulgas koroonapandeemiaga hästi toime tulnud (0)
11. detsember 2021
Foto: Rene Suurkaev

„2021. aasta õigusriigi raporti järgi kuulub Eesti nende liikmesriikide hulka, mille kohtumenetlus on üks digitaliseeritumaid. See oli koroonapandeemiaga silmitsi seistes Eesti kohtusüsteemi vastupidavuse tagamisel määrav tegur. Tänu sellele jätkasid kohtud pandeemia ajal tööd ilma suuremate katkestusteta. Näiteks tsiviilasju, mis moodustavad kaks kolmandikku kõigist vaidlustest, lahendati isegi 7% rohkem kui aasta enne pandeemiat,“ tõi justiitsminister Maris Lauri Eesti kohta välja.

Reedel Brüsselis toimuval Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel arutleti selle üle, kuidas kohtud koroonapandeemia tingimustes on õigusemõistmisega toime tulnud ja sellest, et Eesti kohtusüsteem on väga hästi töötanud.

Halduskohus ja ringkonnakohus keskendusid eriolukorra ajal kirjalikele menetlustele, kuid peeti ka virtuaalistungeid ning kohus lahendas eriolukorra ajal tavapärase hulga kohtuasju. Tsiviilasjades ja kriminaalasjades lükati edasi vaid need istungid, mida ei olnud asjaoludest tulenevalt võimalik pidada ei virtuaalselt ega füüsiliselt kohtumajas koha peal.

„Õigusemõistmine sai toimida, sest kohtupidamise digitaliseerimise tulemusel on kõik dokumendid olemas ka digitaalsel kujul, kohtumajad ja kinnipidamisasutused tegid koostööd ning suurendati videoistungite pidamise võimekust kogu eriolukorra ajal. Loodi kiiresti ka uus virtuaalistungite pidamise lahendus, mis ei nõudnud videokonverentsiseadet, vaid menetluses sai osaleda veebibrauseri kaudu,“ selgitas Maris Lauri.

„Justiitsvaldkonna digitaliseerimisega on oluline jätkata, et muuta juurdepääs õigusemõistmisele veelgi paremaks. Ühtlasi on vaja pöörata suuremat tähelepanu menetlejate digipädevuse tõstmisele, videolahenduste töökindlusele ja kasutusmugavusele ning vajaliku tehnika olemasolule,“ rõhutas justiitsminister.

Eriolukorra lõppedes on Eestis kohtud töötanud suure intensiivsusega, et lahendada nii edasilükatud kui uusi saabunud asju. Kohtud on menetlenud ka kaebusi erakorraliste meetmete üle. 2020. aastal, st eriolukorrast alates kuni aasta lõpuni, esitati erakorraliste meetmete kohta halduskohtutesse vähemalt 16 kaebust. Selle aasta 10 kuu jooksul vähemalt 50 kaebust. Eelmisel aastal esitasid kaebusi valdavalt kinnipeetavad, kes piirangutega rahul polnud. Sel aastal aga on kaebusi esitatud seoses üldisemate piirangutega ühiskonnas.

1.detsembril avaldas Euroopa Komisjon ka digipaketi. Piiriülese õigusalase koostöö digiteerimise algatustega on kavas võimaldada pooltel suhelda pädevate asutustega elektrooniliselt või algatada kohtumenetlus teise liikmesriigi poole vastu, lubada videokonverentside kasutamist ning tagada taotluste, dokumentide ja andmete digitaalse edastamise võimalus riiklike ametiasutuste ja kohtute vahel.

Lisaks räägiti tänasel kohtumisel e-tõenditest, Euroopa Liidu ühinemisest Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja anti ülevaade Euroopa Prokuratuuri tööst. Lõunalauas räägiti sellest, kuidas olemasolevate ja kavandatavate meetmetega tugevdada vaenukõne ja vaenukuritegevuse vastast võitlust Euroopas.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.