"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
täna kell 19 Mustpeade majas kõlab kaunis muusika Soome dirigendi auks (0)
11. detsember 2021
Dirigent Juha Kangas Foto Mats Õun

Mustpeade majas astuvad laupäeval üles Eesti ja Soome tippmuusikud tähistamaks Soome dirigendi Juha Kangase ning Läti helilooja Peteris Vasksi 75. sünnipäeva ühise kontserdiga. Esinevad Soome YLE Raadio Sümfooniaorkestri kontsertmeister Jari Valo ja Tallinna Kammerorkester, juhatab dirigent Juha Kangas. Kõlab ka Läti tänapäeva kõige kuulsama helilooja Vasksi looming, mis on pühendatud dirigent Kangasele.

Eesti muusikal ja muusikutel on maailmas palju sõpru ja austajaid, aga on ka neid, kes on poolehoiust kaugemale läinud ja andnud oma panuse ka meie muusikaelu arendamisse. Üks neist on Soome dirigent Juha Kangas, kes on tihti seisnud dirigendina  Tallinna Kammerorkestri ees.  

„Minu juubeli  kontsert lükkus covidi tõttu  edasi ja kuna minu hea sõber Peteris Vasks sai pool aastat hiljem samuti 75, siis ma tegin talle ettepanku, et korraldame meie ühise juubelikonstredi –  kahepeale 150 aastat!“ rääkis maestro Kangas.  „Ja kontserdi nimilugu oli juba  valmis – „Musica serena“. Selle teose kirjutas Vasks  kord  mulle sünnipäevakingiks.“

Kavas on ka Kangase lemmikheliloojate Mozarti, Händeli ja Nordgreni helitööd  ning kolm Juha Kangasele pühendatud teost – Erkki-Sven Tüüri „Insula deserta“ ja üks Vasksi uudisteos.

Uudisena tuleb Tallinna kontserdil esiettekandele „The fruit of silence“ keelpillidele. See on kirjutatud Ema Teresa tekstile ja selles sisalduvad tema elu kõige olulisemad mõtted. Algselt oli see kooriteos, kuid Juha Kangas tegi heliloojale ettepaneku kirjutada sünnipäevakontserdiks ka keelpilliorkestri seade.

 „Ta oli mulle juba enne rääkinud, et võiks sellest kooriteosest – teha keelpilliorkestri loo. Ma ütlesin, et jah, teegi see meie 150. juubeli kontserdile ja paneme selle loo veel sinna juurde,“ selgitas Kangas.

Läbilõige Kangase dirigenditööst

Kontserdi kava on omamoodi läbilõige Juha Kanagase dirigenditööst. Seal on esindatud tema lemmikteosed ja lemmikheliloojad.  „Püüdisn teha kava teostest, mis on mulle olnud tähtsad,“ ütels maestro.  „80. aastatel oli Händel mulle väga lähedane, ma juhatasin palju tema muusikatoeseid. Ja 80. lõpul tellisin Erki Sven Tüürilt, kes oli tol ajal Soomes veel täiesti tundmatu helilooja, teose, ja tahan, et see nüüd kontserdil kõlaks, sest sellega algas ka minu tõsisem huvi Baltimaade muusika vastu. Mitte ainult Eesti muusika vatsu, vaid ka Läti ja Leedu muusika vastu. Ja siis on kavas Pehr-Endrik Nordgreni 3. viiulikontsert. Nordgren on olnud mulle kõige lähedasem Soome helilooja. Ta suri 2008. Ma võtsin seda mängima Jari Valo, kes on olnud kaua ega minu viiuliõpilane. Ta tunneb hästi ka Nordgreni muusikat ja on pärit Kaustiselt, kust minagi ning kus Nordgren veetis vanaduspäevi. Ja muidugi kõlab kontserdil minu lemmiku ja samuti sünnipäevalapse Vaskski looming.“

Kangas selgitas ka, miks on kogu  kontserdile  nime andnud  just Musica serena.  „Seda teost olen juhatanud palju. See on kirjutatud 2015. aastal ja on minu 70. sünnipäevaks tehtud kink heliloojalt. Ja lõpuks Mozarti 39. sümfoonia. Minu lemmikhelilooja lemmikteos. See kontsert ongi nagu vaade minu dirigenditööle.“

Covidi aeg kulus lugemiseks

„Palju kontserte on muidugi edasi lükkunud, nagu seegi, mis nüüd tuleb;“ vastas Kangas küsimusele, kuidas on epideemia aeg möödunud.  Viimasel ajal on aga maestrol olnud päris palju tegemist. „Kolm nädalat tagasi olin Tallinnas, kus oli kaks kontserti koos ERSO ja Kalle Randaluga. Nädal tagasi oli mul kontsert Kokkolas, oma orkestriga – Kesk-Soome Kammerorkestriga. Aga peale sünnipäevakontserti tuleb jälle päris vaikne aeg.“

Knagas lisas veel, et on olnud aega ka mõtiskleda ja kirjandust lugeda. „Enne Tallinna sõitu lugesin eesti keeles Jaan Krossi. Mul on kodus riiulil kõik tema tähtsamad teosed eesti keeles. Krossil on väga värvikas keel ja aga kui tulevad ette need ajaloolised  sõjaterminid siis neid peab ikka natuke sõnaraamtust järele vaatama, et mida nad tähendavad. Need võivad olla isegi eestlastele raskesti arusaadavad,“ arvas Kangas.

Tallinn kui UNESCO muusikalinn kannab oma nime auga

Kangase arvates on Tallinn tõepoolest üks tõsine muusikalinn ja UNESCO muusikalinna tiitel pole mitte avansina antud, vaid pigem peegeldab tegelikkust. „Siin on küll väga palju kontserte, just kõrgetasmelisi kontserte. Ka sel nädalavahetusel on mitmeid kontserte, nii et peab lausa valima, kuhu minna.  Kogu see nädal on läinud Eesti muusika nädala tähe all. Käisin teisipäeval kuulamas Erki Sven Tüüri kontserti. Nii et Tallinnas keeb  ikka tõesti vilgas muusikaelu.“

Dirgent loodab, et saab veel ka ise selle muusikalinna elu kujundada. „Loodetavasti  meie koostöö Tallinna kammerorkestriga jätkub tulevikuski,“ ütles ta lõpetuseks.  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.