"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
JUHTKIRI Kaloriorjuse ja toidutrendide küüsis (1)
13. detsember 2021
Krista Kiin.

Kunagi keskkoolipäevil, iseteadlike neidude ja pead tõstvate naisõiguslastena kinnitasime klassiõdedega üksteisele: m e i e küll ei hakka emade kombel oma õhtuid veetma pliidi taga perele kolmekäigulisi õhtusööke vaaritades!

Saatuse ninanipsuna on see aga just nõnda läinudki: sõbranna mees on gluteenitalumatusega, sõbranna ise pideval dieedil ning tema tütar veendunud vegan. Õhtuti huugavad nende köögis kõik pliidiplaadid. Minagi pole hõlpsamalt pääsenud: kui alles mõne aasta eest nõudis mu teismeline tütar õhtusöögiks ainult liha, samas kui pisema poja pastast tuli välja nokkida iga väikseimgi singitükk, siis nüüd on trendid teised.

Varateismeline poiss on läbimas järjekordset “makaronid juustuga” faasi ning äsja täisealiseks saanud tütar teist aastat taimetoitlane. Enne kui me kolmekesi õhtusöögilaua taha koguneda võime, võtab menüü väljanuputamine kukalt kratsima, seda enam, et olen tänini sama meelt, mis kunagi keskkoolis – naine ei pea pärast kaheksatunnist tööpäeva veel neli tundi köögis askeldama, et igale pereliikmele tema kapriiside kohaseid palakesi ette kanda.

Tänapäeva laste toitumisharjumused ja -eelistused on suur murekoht. Kui ma poja kaaslasi vaatan, on neist 2/3 ilmselgelt ülekaalulised. Tütrel ja tema sõbrannadel omakorda on kahju loomakestest.
Meie tuttava tütar valas vanematekoju tagasi kolides prügikasti vanaproua kogu kuivainearsenali – mitte ükski tatratang, kaerahelves ega riisitera polnud pärit ökopoest. Ja kui perenaine pühapäevalõunaks vanakooli hakkliha-kapsahautist või peekoniga mulgi putru teeb, ei võtvat tema väimees “seda õudust” suu sissegi.

Ühest küljest oleme me nüüd kõik keskmisest terviseteadlikumad, teisalt aga on kaloritest või nende vältimisest saanud kohati kinnisidee. Muuhulgas on moodsa ajastu meediapilt teinud karuteene paljudele noortele: klantsfotod, modellikehad ja võltsiluideaalid on tõuganud lugematud tüdrukud söömishäirete küüsi.

Haiglaslik näljutamine, ülesöömine, lakkamatu mõtlemine toidust ja kehakaalust ei ole siis enam kerglane kapriis, vaid võib halvimal juhul lõppeda surmaga. Paraku pannakse juba lasteaialastele kaasa oma karbikesed ekstra toiduga – ja siit algab paaniline piiramine. Kohati võib taimetoitlastest ema-isade fanatismi võrrelda suisa Jehoova tunnistajate omaga. Ent nagu kõige muuga ühiskonnas, on ka toitumisalased äärmused liiast.

“Lubage oma lastel nautida täisväärtuslikku lapsepõlve!” soovitab veganluse ohtudest rääkivas artiklis (loe lk 2-3) söömishäirete liidu asutaja Snežana Härma, kelle tütar võitles aastaid anoreksiaga, kuni viidi vaid 30 kilo kaaludes sunniviisilisele ravile. “Me ise kasvasime üles vanaema saiakeste, hapupiima ja kotlettide peal, andkem siis valikuvõimalusi ka oma lastele!”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

oeh
15. dets. 2021 12:48
Snežana Härma on õppinud õendust. Kui TÜ ei anna ühtki loengut tervislikust toitumisest, siis vaevalt teeb seda ka TTK. Mida teab proua vegantoitumisest?