"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
arvamus Kasahstani suursaadik Eestis: lühikese ajaga on läbi viidud reformid, ümber korraldatud majandus ja riigivõim ning rajatud uus pealinn (0)
13. detsember 2021

16. detsembril 2021 tähistab Kasahstani Vabariik oma iseseisvuse 30. aastapäeva. See oluline verstapost kehastab jõupingutusi, mis tuli teha ehitades üles praktiliselt uus riik. Lühikese ajaga on läbi viidud reformid, ümber korraldatud majandus ja riigivõim, rajatud uus pealinn Nur-Sultan, millest on saanud Kasahstani riikluse sümbol,” kirjutab arvamusloos Kasahstani suursaadik Eestis Nurlan Seitimov.

Saavutused on silmapaistvad: Kasahstani SKT ületab 180 miljardit USA dollarit, kasvades iseseisvumise järgselt 16 korda; Kasahstanist on saanud Kesk-Aasia suurima majandusega riik, mis annab enam kui poole piirkonna SKTst; majandusse on kaasanud enam kui 330 miljardi USA dollarit välismaiseid otseinvesteeringuid, mis moodustab 70% Kesk-Aasiasse meelitatud välismaistest otseinvesteeringutest.

Investeeringute kaasamisele avaldas positiivset mõju Astana Rahvusvahelise Finantskeskuse (AIFC) loomine 2018. aastal, mille eesmärk on muuta Nur-Sultan piirkonna finantskeskuseks. Kasahstan on piirkondlik liider nii majandusreformide, avatud kaubanduse, investeeringute kui ka poliitilise stabiilsuse poolest.

Kasahstan on koduks enam kui 120 rahvusele

Kasahstani edukale arengule on aidanud kaasa etniline ja religioonidevaheline koostöö. Riik on koduks enam kui 120 rahvusele, kes esindavad erinevaid religioone. Praeguse globaalse ebastabiilsuse kontekstis, konfliktide ja terrorismiohu taustal, võimaldas see kiirendada edusamme tõhusa ja täisväärtusliku riigi ülesehitamisel. Kasahstani mudel on end tõestanud ka rahvusvahelisel tasemel – iga kolme aasta järel toimub Nur-Sultanis traditsiooniliste religioonide juhtide maailmakongress, et arutada kultuuridevahelise dialoogi probleeme. Järgmine kongress toimub 2022. aastal.

Märkimisväärsed on riigi saavutused välispoliitikas. Rahvusvaheliste algatuste osas on Kasahstanil eriline koht ülemaailmse tuumavastase liikumise toetamisel. ÜRO Peaassamblee võttis 2009. aasta detsembris Kasahstani initsiatiivil ühehäälselt vastu resolutsiooni, millega kuulutati 29. august rahvusvaheliseks tuumakatsetustevastaseks päevaks. ÜRO Peaassamblee poolt 23. detsembril 2015. aastal Kasahstani algatusel vastu võetud tuumarelvadest vaba maailma deklaratsioon, oli samuti oluline samm tuumavaba maailma suunas.

Tuumakatsetuste negatiivset mõju kogenud Kasahstanist on saanud mitte üksnes riik, mis toetas tuumarelvade keelustamise lepingu vastuvõtmist, vaid osaleti aktiivselt ka selle väljatöötamises. Lisaks andis Kasahstan oma territooriumi kasutada IAEA väherikastatud uraani ladustamiseks, mis on järjekordne panus massihävitusrelvade leviku tõkestamisel. Mainimist väärib ka 2016. aastal asutatud Nazarbajevi auhind globaalse julgeoleku ja tuumarelvadeta maailma eest, mille pälvisid endine IAEA peadirektor J. Amano ja üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu organisatsiooni tegevsekretär L. Zerbo.

Kasahstan on liikumas rohelisema tuleviku poole. Pärast Pariisi kokkuleppe ratifitseerimist 2016. aastal, hakkati välja töötama meetmeid jõudmaks 2060. aastaks süsinikuneutraalsuseni. Dokumendis esitatakse pikaajaline visioon üleminekust kõigis sektorites madalatele kasvuhoonegaaside heitmekogustele.

Kehtestati 30% valimiskvoot naistele ja noortele

Hetkel viiakse Kasahstanis ellu poliitiliste reformide paketti inimõiguste kaitseks ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamiseks. Hiljuti võeti vastu rahumeelseid kogunemisi reguleeriv seadus, leevendati kriminaalkoodeksi sätteid, kehtestati 30% valimiskvoot naistele ja noortele, samuti ühineti surmanuhtlust kaotava ÜRO konventsiooniga. Alates 2021. aastast valitakse omavalitsuste juhid otsevalimistel. 2021. aasta juunis võeti vastu presidendi määrus „Täiendavate meetmete kohta inimõiguste vallas“. Arvestades Kasahstani pühendumust rahvusvahelistele kohustustele ja panust inimõiguste tagamisse, esitas riik end ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmekandidaadiks aastateks 2022–2024 ning läbis edukalt valimised.

Kasahstani presidendi eestvedamisel oli 2021. aastal päevakorras mitmeid algatusi, mille eesmärk on riigi pandeemiajärgne areng. Reformid puudutavad tervishoiusüsteemi efektiivsuse tõstmist, kvaliteetse hariduse andmist, regionaalpoliitikat jne. Perspektiivseks eesmärgiks on tuumaenergia arendamine ja Kasahstani muutmine Euraasia digitaalseks keskuseks.

Kasahstan on kujunenud stabiilseks, täisväärtuslikuks ja efektiivseks riigiks, pälvides väärika koha maailma poliitilisel ja kultuurilisel kaardil. Jätkub aktiivne töö tuleviku nimel, ühiskonna ja poliitilise elu kõigis valdkondades toimuvad muutused, Kasahstan püüab ajaga kaasas käia ning anda omapoolse panuse globaalsete väljakutsetega hakkama saamisel.

30 aastat on ajaloos lühike periood, kuid piisav selleks, et kujuneda edukaks ja vastutustundlikuks rahvusvahelise kogukonna liikmeks, kellel on eriline minevik ja paljutõotav tulevik.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.