"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
KESKHAIGLA JUHT: Ehitame patsientidele mugavama erakorralise meditsiini keskuse (1)
13. detsember 2021
Albert Truuväärt

“Arvan, et kõige rohkem tahavad inimesed haiglas ikkagi inimlikku kontakti. Tehnoloogilised uuendused ei muuda tervishoiu või meditsiini terviklikku olemust ehk inimlikku suhtlust inimesega,” lausub Ida-Tallinna Keskhaigla uus juht Tarmo Bakler. “Patsiendid saavad ka edaspidi abi inimeselt.”

18 aastat Ida-Viru Keskhaiglat juhtinud Bakler asus hoopis suurema, Ida-Tallinna Keskhaigla juhi kohale augustis. Kaua tal sisseelamiseks aega ei jäänud, sest peagi täitusid palatid taas koroonahaigetega ning haiglal tuli avada uusi Covid-osakondi. Lisaks hoolitseb Bakler, et haiglal kerkiks uus erakorralise meditsiini keskus.

“Kogu keskus saab tänapäevased tingimused,” kinnitas haiglajuht. “Eelkõige toovad uuendused patsientidele mugavama ooteala ja uuenenud ruumid, kus patsiente jälgitakse ning esmased protseduurid tehakse. Patsiendile on tähtis kiire abi, ükskõik, kas seda saab perearsti või pereõe juures või erakorralise meditsiini osakonnas.”

Vaesemad on kehvema tervisega

Tõsi, mõnel EMO-sse pöördunud patsientil oleks abi saamiseks hoopis võimalik kasutada perearsti nõuandeliini. “Vahest aitaks kaasa, kui kõigile EMO-sse pöördujatele on teada, et perearsti juurde pääseb lihtsamalt, aga seda, kui inimene tunneb, et ta vajab abi, vältida ei saa,” lausus Bakler.

Plaanide järgi valmib uus keskus järgmisel suvel. Sellega on seotud ka osa radioloogiateenuste uuendamisest.
Järgmisel aastal algavad suuremad ehitustööd ka Magdaleena korpuses. Need, kes sinnakanti on sattunud, on juba märganud, kuidas praeguse hoone kõrvale on kerkinud moodullinnak. Seal asuvad Magdaleena hoone renoveerimise ajaks tööle pere- ja eriarstid.

Eestis on jätkuvalt palju ravikindlustamata inimesi, kes satuvad EMO-sse. “Põhimõtteliselt saan ainult toetada, et riiklik universaalne kindlustus kataks kõikide elanike ravivõimalusi,” lausus Bakler. “Lõplikud otsused on ikkagi poliitikute kätes.”

Paljud ravikindlustuseta inimesed on ka vaesemad. Haiglajuhi sõnul on vaesuse ja kehva tervise vahel seos. “Vaesuse mõju on eelkõige seotud elustiiliga,” lausus Bakler. “Elu hammasrataste vahele jäänute elustiil on sageli ebatervislik. See on küll väga üldine kirjeldus või järeldus, kuid elustiili ja varalise seisu vahel kipub olema võrdusmärk, ja elustiilist võivad tuleneda terviseprobleemid.”

Haiglajuht leiab, et ka tehnoloogia arenedes soovivad inimesed haiglas ikkagi inimlikku kontakti. “See, kuidas täiendavad uuringud või protseduurid arenevad, on üks osa kogu tehnoloogilisest kasvamisest. Infot saadakse juba praegu elektrooniliste kanalite kaudu ning meditsiinitöötajatega võib suhelda tehniliste vahendite abil, aga see on pigem vähemus,” ütles Bakler.

“Samas meditsiin on tegelikult üks konservatiivsemaid valdkondi, kus väga kiired muutused on seotud mitmete nüanssidega. Usun, et ka tulevikus jääb patsient oma probleemide puhul ikkagi otse meditsiinitöötajaga suhtlema. Üksikud tehnoloogilised uuendused ei muuda tervishoiu või meditsiini terviklikku olemust ehk inimlikku suhtlust inimesega. Patsiendid saavad ka edaspidi abi ikkagi inimeselt, vaatamata kõikidele tehnoloogilistele võimalustele.”
Tallinnasse kavandatav suurhaigla annab Bakleri hinnangul kogu Eestile kaasaegse ravikeskkonna patsientidele ja tänapäevase töökeskkonna meedikutele.

Vaja rohkem õdesid koolitada

“Kui haiglat algselt plaaniti, küsisid paljud, kas on tarvis uut hoonet ja hulga raha suunamist ehitusse olukorras, kus meil on töötajate leidmisega probleemid,” meenutas haiglajuht.

“Mul on hea meel, et sedalaadi küsimuste esitajaid enam peaaegu ei ole. Seevastu mõistetakse, et täpselt samamoodi nagu on muutumas kõikide teiste valdkondade hooned, on olemas vajadus tänapäevaste haiglahoonete järele. Patsientide arv on kasvanud ja nad ootavad meditsiinisüsteemilt nüüdisaegset keskkonda. Täna me ei räägi enam vajadusest, vaid sellest, kuidas projekteerime ja ehitama hakkame. Juttudest on jõutud päriselt sõlmitud lepinguteni.”

Õdede põua leevendamiseks oleks Bakleri sõnul vaja neid rohkem koolitada. “Tegelikult on konkursid õdede õpetamiseks nii Tartu kui ka Tallinna tervishoiukõrgkoolis üsna korralikud,” märkis ta. “Kui ühiskonnal läheb hästi, toob see kaasa keskmise eluea suurenemise, mis tähendab omakorda, et arstiabi vajab rohkem inimesi. Meditsiiniabi vajadus on kasvanud paraku kiiremini kui meditsiinitöötajate koolitustellimus. Koolitusega seotud küsimused on väga aeglaselt lahenemas, kuid meditsiini valdkonda vastuvõttu on lihtsalt tarvis suurendada.”

Ida-Tallinna Keskhaigla on sünnitusi aidanud vastu võtta juba üle 200 aasta. Sealsed arstid, õed ja ämmaemandad on kogenud värskete emade ja nende beebide aitajad. “Kui meie pereringis arutataks kodusünnitust, siis mina välistaks selle,” lausus Bakler.

“Oma pereliikmetel või lähedastel ei soovitaks ma kindlasti kodusünnituse teed minna. Lisaks sellega kaasneda võivatele terviseriskidele ei ole võimalik lapsele haigla kaudu isikukoodi saada, kui sünnitus on kodus toimunud. Usun, et absoluutne enamik meditsiinis olijaid ütleks selgelt välja, et haiglas on ohutum sünnitada. Teisest küljest ei saa meedikud midagi parata – ühe osa elanike jaoks on see nende otsus võtta riskid, mis kodusünnitusega kaasnevad, ehk mängu tuleb igaühe oma õigus. Veel kord: mina ei soovitaks kodusünnitust kellelegi.”

Kuid milline on ITK nägu, mille Bakler tahab äsja sisse elanud haiglajuhina oma asutusele anda? “Olen seda palju öelnud, et haigla nägu on meie töötajate nägu,” vastas Bakler. “Võttes arvesse, et meil on patsiente väga erineva vanuse ja probleemidega, ning nendega tegelevad kümnete erialade raames sajad spetsialistid, võiks meil kõigil olla oma hea, patsienti toetav nägu. See ei ole võimalik, et kõik ühtemoodi oleks, vaid iga patsient ja iga meie töötaja on oma näoga.”

Kes on Tarmo Bakler?
• Tarmo Bakler asus Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liikmena esialgu viieks aastaks ametisse 16. augustist 2021.
• Alates 2003. aasta kevadest juhtis Ida-Virumaa Keskhaiglat.
• On osalenud sotsiaalministeeriumi haiglavõrgu arengukava koostamisel ja töötanud meremeeste haigla juhina.
• Lõpetanud Tartu ülikooli majandusküberneetika eriala.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
13. dets. 2021 21:12
h ttps://tervise.geenius.ee/rubriik/uudis/eestis-on-perearstita-ule-21-000-inimese/ Eestis on ilma perearstita 21000 ravikindlustatud inimest, nende hulgas 1200 väikelast. Perearstile registreerumist ja vahetamist haldav Terviseamet selles probleemi ei näe — perearsti nimistusse kuulumine on võimalus, mitte kohustus. Aastakümnetega on perearstimaastikul situatsioon absoluutselt muutunud ja tänaseks on perearstiabist saanud Eestis defitsiit. Täna elame situatsioonis, et hea, kui sul üldse perearst on. Ravikindlustamata on umbes 64000 isikut. h t t p s://tervise.geenius.ee/eksklusiiv/le-vallikivi-perearstide-loputu-valiku-ja-vahetusvoimaluse-aeg-on-labi/