"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
Kõrgharidus ootab reformi, sest diskuteeritud on küllalt (0)
13. detsember 2021
Foto: Scanpix

Riigikogus arutati olulise küsimusena kõrghariduse kvaliteeti ja rahastamist. Ettekannetega esinesid kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, rektorite nõukogu juhatuse liige, professor Toomas Asser ning riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees Margit Sutrop.

Tõdeti sama, mida on eri koosviibimistel asjatundjad tõdenud lugematu arv kordi varemgi: kõrghariduse rahastamine on liiga vilets, et samas vaimus jätkata. Aeg seega voolab ja diskussioon ei kao. Juba ammu peaks kõigile selge olema, et kõrghariduse rahastust tuleb reformida, ja aeg oleks juba ammu diskuteerida konkreetsete mudelite üle.

Kõrghariduse reform vajaks kõigepealt poliitilist tahet. Seni on see erakondadel puudunud. 2013. aastast võttis riik oma õlule kohustuse kõrgkoole ülal pidada, samas nende rahastus on külmunud 2017. a tasemele. Eraraha üldiselt ei saa kaasata.

Kui kunagi diskusioonide juurest tegudeni peaks jõutama, siis tähendaks reform ilmselt kombinatsiooni tasuta ja tasulistest erialadest – sõltuvalt erialaspetsi nõutusest tööturul jne. Praegune täies ulatuses tasuta kõrgharidus aga soodustab niigi peale tungivat inglise keelt. Ingliskeelsete õppekavade eest saab kõrgkool nimelt raha küsida. Täiesti tasuta kõrghariduse kaitseks on veel öeldud, et siis saab tudeng õppimisele pühenduda. Siiski käib juba praegu 80% tudengitest tööl.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.