"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
video Heerold Jüri Kuuskemaa tutvustab Pika tänava kõige atraktiivsemat hoonet (0)
14. detsember 2021

Täna kutsub heerold Jüri Kuuskemaa meid Pika tänava kõige atraktiivsemasse hoonesse, kus asub Rootsi Suursaatkond. „Õigupoolest oleks ajaloolises plaanis kõige õiglasem öelda selle maja kohta Roseni maja,” lausus heerold.

Kuuskemaa sõnul tõsteti 17.sajandi alguses aadliseisusesse üks Tallinna kaupmees, kes tegi head karjääri. “Tema poeg Aksel oli jurist ja ta oli Rootsi võimu ajal kuninglikus õuekohtus viitsekohtunik,” rääkis heerold. “Ta sai nii rikkaks, et 1660 kuni 1664 laskis ehitada endale selle maja.“  

Lõvi juures on kolm hõbedast roosi

Kuuskemaa selgitas, et maja on laia fassaadiga tänava poole ja oli üks esimesi laia fassaadiga maju Pikal tänaval üldse. „Kolm korrust ja üleval kolmnurkviil ning selles vapp,” lausus ta. “Vapikilbi keskseks tegelaseks on tagajalgadel seisev lõvi. Lõvi juures on kolm hõbedast roosi. Sellest siis ka suguvõsa nimi Rosen ehk eestipäraselt Roosiste.“  

Heerold viitas sellele, et kõik on tahutud kivist ja kaunistused on väga kvaliteetne töö, mis on üle elanud kõik hilisemad omanikud. „Olgu märgitud, et vene ajal oli siin Admiraliteet, siis on siin olnud mitmed aadlikud, kes on elanud pärast Roseneid ja nõukogude ajal oli siin Leningradi Felix Džeržinski nimelise Lokomotivi juhtide kooli filiaal. Kui Eesti iseseisvus, see hoone korrastati ja anti Rootsi saatkonnale.“  

Kuuskemaa ütles, et Rootsi saatkonnal on kaks peaust. „Ühe kaudu pääseb ametiruumidesse. Aga teine uks viib saatkonna residentsi, mis on tagasihoidlik väikene ruum, moodsa trepiga, väikene garderoob. Vasakul on midagi väga pidulikku – külastajatele lossi vääriline kullatud raamiga suur peegel. Ja selle kummalgi küljel on kuningliku paari fotoportreed.“ 

Jüri Kuuskemaa sõnul on ka trepikojas üht teist vaadata. „Gustav Adolfi väärikas pronksbüst on paigutatud toredale postamendile, mis on Rootsi marmorist, mille laadset meil Eestis ei ole. Aga mis puutub Rootsi kuningate portreedesse, siis omal ajal olid need tavalised ka kodanike majades, kus olid eeskodades esivanemate portreegaleriid.  Ja seal oli tavaliselt ka valitseja – Rootsi ajal kuningas või kuninganna ja Vene ajal keiser või keisrinna.“  

Kuuskemaa selgitas, et paraadkorrus on anfilaadse plaanilahendusega. „Ruumid on ühest maja otsast kuni teiseni kaksikustega jagatud. Maja on keskelt jagatud pooleks vaheseinaga ja tänava poole jäävad laiemad ruumid ja õue poole jääb siis kitsam ruumide blokk. See on samuti säilitanud oma niisuguse põhiplaani, mis oli tal juba Roseni ajal.“  

Kuningapaleede väärilised kullatud toolid

Heerold kirjeldas, et saali kõige pidulikum osa on kolme aknaga, aga sellega on liidetud hiljem kahe aknaga salong. „Siin on selle seina osa, mis on osalt lammutatud ja siin on natukene dekoreeritud stukiga üleminek,” rääkis ta. “Kaldpinnad viitavad sellele ümbertegemisele. Samuti näeme, et mõlemal ruumil on stukist laekaunistus, mis võib pärineda mõnest 19. sajandi aadliajastu ümberehitusest või moderniseerimisest.“ 

Kuuskemaa ütles, et residentsi paraadruumide sisustamisel on tõesti aegade ja stiilide segu. „Osalt on siin täiesti funktsionaalne kaasaegne mööbel nagu see komplekt, samas on siin ka vana stiilset luksuslikku mööblit, mis on tõesti kuningapaleede vääriline nagu akende juures olevad ampiirstiilis kullatud toolid.“  

Kuuskemaa sõnul pakuti saali kõrval olevas söögisaalis külalistele midagi keele peale ja hamba alla. „Siin on näidiseks mõned kohad kaetud, justkui oleks oodata ühte intiimset neljaliikmelist seltskonda. Ja mind võlub siin eriti portselan. Trecronar ehk kolm Rootsi kuningliku krooni taldrikul, mis viitab seotusele õukonnaga.“  

Heerold jutustas, et suure saali taga on üks intiimne kitsuke salong mis on kohandatud raamatukoguruumiks. „Teatud puhkudel võib siia eralduda kas intiimsemaks vestluseks või mõnikord ka selleks, et sirvida raamatuid, mis on seotud Rootsi kultuuri ja ajalooga.“  

Kuuskemaa maalis silme ette pildi, kus ruumid ei ole tühjad, vaid siin toimub vastuvõtt – mõõdukas seltskond, umbes 50 inimest. „Aga kui tahetakse kutsuda palju inimesi, siis osa mööblit viiakse välja,” rääkis ta. “Siis võib siia ära mahtuda kuni  kakssada inimest, kes saavad osa sellest rõõmust, mis on seotud eelkõige kas Rootsi lipupäevaga. See on südasuvel, või siis Lucia päevaga detsembris, mil siin toimuvad ka väga romantilised kontserdid.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.