"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Ettevõtjate mure rohepöörde ees Vastuseta on küsimused, kas piirata diiselautosid või tappa loomi? (0)
14. detsember 2021
Foto: Pixabay

„Kliimapaketil on suur mõju ettevõtjaile ja inimeste igapäevaelule,“ ütles riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester, kelle sõnul  on tähtis saada ettevõtjatelt tagasisidet. Kuna Eesti ettevõtjad  pole seniste Euroopa Komisjoni tehtud mõju analüüsidega rahul olnud, püütakse koguda ja süstematiseerida kõik kohad, kus king pigistab. Praegu näib olevat  Euroopas probleemiks see, et pole piisavalt arvestatud piirkondlike eripäradega.

Riigikogu majanduskomisjon kohtus  avalikul videoistungil ettevõtjate esindajatega, et üheskoos arutada kliimapaketi „Eesmärk 55“ mõjusid Eesti majandusele ning ettevõtjate valmisolekut paketiga seatud eesmärkide täitmiseks. Ettevõtjate esindajad väljendasid seal suurt muret, mis on eelkõige tingitud ebaselgusest. Tuleb välja, et riik pole senimaani suutnud anda selgeid sõnumeid selle kohta, mida ettevõtetelt oodatakse ja kuidas nad peaksid rohepöörde tõttu oma sihte seadma. Sõnavõttudest tuli välja, et ettevõtjatel on mure ja isegi hirm tuleviku ees, kuna ei saada aru, mida riik neilt üldse ootab. Pole selgust, millal ja mida tuleb teha ning miks seda kõike peab tegema, sest puudub pädev mõjuanalüüs nende võimalike tegevuste kohta.

Mõjude analüüsiga on väga kiire

„Riigikogu majanduskomisjon tahabki nüüd anda  ettevõtjatele täpsema sisendi mandaadi koostamiseks Riigikogus ja edasi neile, kes Eesti riigi nimel selle kavaga tegelevad,“ kommenteeris kujunenud olukorda komisjoni esimees Kristen Michal.

Eesti vanasõna ütleb, et parem hilja, kui mitte kunagi. Rohepöörde Eesti poolsete üleseannet mõjude analüüsiga  oleks valitsus pidanud tegelema juba ammu. Ettevõtjate arvates on siiski hea, et Riigikogus viimaks asi üles on võetud. Kas jõutakse sellega ka õigel ajal lõpule, näitab aeg. Praegu on ettevõtjad igal juhul väga murelikud ning paljud ongi loobunud Eestis investeerimast ning otsivad äri tegemise võimalusi välismaal, sest ka elektri hind on siin tootmiseks ja tegevuseks väga ebasoodus ning muutub ettearvamatus ulatuses.

Esimene asi, mida ettevõtjate esindajad välja tõid, oligi korraliku mõjude analüüsi olemasolu, mida senimaani kahjuks ei ole. Ehk teisisõnu, kuidas hakkavad kliimaeesmärkide saavutamiseks mõeldud abinõud mõjutama meie ettevõtete toimetulekut. Ja mitte ainult. See asi puudutab igaühte meist, kuna teatud tegevused võivad lisaks kallile elektrile omalt poolt mõjutada hindade tõusu ja tekitada hüperinflatsiooni, mis võib paisata kaosesse kogu Eesti majanduse. Eesti peab oma seisukohad kujundama kiiresti, sest tuleval aastal, mil alga Prantsusmaa eesistumiseaeg Euroopa Liidus, tahetakse kohe alustada juba üle-euroopalise kliimapoliitika ülesannete konkretiseerimist ning kui Eestil pole jaanuari laguseks oma seisukohti selles asjas, siis teda lihtsalt nõupidamise laua taha ei kutsuta, ning Euroopa otsused tehakse ilma meieta. Kiireks läheb igal juhul.

Rohepööre ei tohi hävitada põllumajandust ja suretada tööstust

Majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester kinnitas omalt poolt, et kliimapaketil on suur mõju ettevõtjaile ja inimeste igapäevaelule. Just seepärast on tähtis saada sellist teavet, mida nüüd ettevõtjatelt kogutakse. Kuna Eesti ettevõtjad  pole seniste Euroopa Komisjoni tehtud mõju analüüsidega rahul olnud, püütakse koguda ja süstematiseerida kõik kohad, kus king pigistab. Praegu näib olevat  Euroopas probleemiks see, et pole piisavalt arvestatud piirkondlike eripäradega.

Sõnavõtnud imestasid, miks ei ole juba Riigikogus mõjude paketti? Tuleb välja, et Keskkonnaministeeriumil endal pole veel siiamaani selge, mida üldse tuleks teha. Sellaga on vähe tegeletud ja liiga aeglaselt edasi liigutud.

Ikka on õhus küsimused, kas süsiniku vähendamise kohustused üldse lubavad  Eestis jätkata põllumajandussaaduste tootmist ja kas ikka puiduhaket selle järel üldse tohib veel toota? Kas rohepööre ei hävita Eesti majandust ja elu?

Vastuseta on küsimused, kas piirata diiselautosid või tappa loomi? Kumb tee valida? Kui ühes kohas teha järeleandmisi ja rohkem lubada, tuleb ju veelgi enam kärpida teiselt poolt. Üks lahendus, mida pakkus välja keskkonnaministeerium, oleks teha nii, et  loomakasvatuse heitkogust  vähendada ja hakata tootma biometaani, et  kasutada seda energeetikas. See  annab hea tulemuse ka teistes sektorites. Ka maanteetranspordis on palju süsiniku kärpimise võimalusi, aratakse keskkonnaministeeriumis.

Ettevõtjaid huvitab ka küsimus, kas riik võib veel lähiajal oma CO2 kokku tõmbamise ambitsiooni tõsta. Nii nagu on selgusetud täpsed kärpekohad, pole ka sellele küsimusele veel vastust. Mitte miski pole seoses rohepöördega veel kindel. Ettevõtjad aga ütlevad selle peale, et investeerida niimoodi ei saa. Tootmiskavad ja investeeringute plaanid koostatakse  15-20 aastaks. Kuna kõik on ebaselge, valitseb üleüldine peataolek ning ebakindlus tuleviku suhtes. Mingit kindlust ei lisa ka see, mis toimub Eesti elektriturul.  Eestis on väga halb investeerimiskliima. Milline investor investeerib sellisesse riiki, kus kõik on ebaselge? küsivad ettevõtjad.

Kuna valitseb suur ebakindlus, kaovad ilmselt investeeringud Eesti majandusse täielikult lähemate aastate jooksul.

Riigikogu komisjon hakkabki nüüd kiiresti analüüsima ja oma seisukohta kujundama. Meie ettevõtted peavad olema ka rohepöörde käigus ja selle järel olema konkurentsivõimelised. Loodame, et Riigikogu kõike kuuldut oma töös arvestab ning suudab survestada ka valitsust, et võetaks vastu vajalikud otsused ja viidaks Eesti poolne sõnum arusaadavalt ka Brüsselisse. Keegi ju ei vaidle selle vastu, et loodus peab olema hoitud, saastamine peab vähenema, kuid tuleb arvestada ka majanduse ja inimeste igapäevaelu vajadustega.

Kuid Eesti peab oma seisukohad kujundama kiiresti, sest tuleval aastal, mil alga Prantsusmaa eesistumiseaeg Euroopa Liidus, tahetakse kohe alustada juba üle-euroopalise kliimapoliitika ülesannete konkretiseerimist ning kui Eestil pole jaanuari laguseks oma seisukohti selles asjas, siis teda lihtsalt nõupidamise laua taha ei kutsuta, ning Euroopa otsused tehakse ilma meieta. Kiireks läheb igal juhul.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.