"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
Mihkelsoni hinnangul tahab Venemaa hävitada NATO (1)
16. detsember 2021
Marko Mihkelson. Foto: Scanpix

“Venemaa on oma retoorika oluliselt karmimaks muutnud – jutt ei käi enam Ukrainast ja Ukraina tulevikust Venemaa kontekstis, vaid sellest, mida Venemaa tahab. Ta tahab saavutada täieliku vetoõiguse kogu Euroopa julgeolekuruumis. Ta tahab sisuliselt NATO hävitada,” rääkis riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Venemaa praegune pingete kruvimine ei ole suunatud ainult Ukraina vastu, vaid Moskva soovib ümber kujundada kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja sisuliselt hävitada NATO, ütles Mihkelson kolmapäeval ETV saates “Esimene stuudio”, vahendab BNS rahvusringhäälingu uudisteportaali.

Tema hinnangul on Venemaa ka viimastel päevadel, pärast presidenti Joe Bideni ja Vladimir Putini telefonivestlust, pingeid veelgi suurendanud, kui Moskvas käinud USA asevälisministrile Karen Donfriedile anti ilmselt üle konkreetne nõudmiste pakett julgeolekutagatistega, mida Venemaa tahab NATO riikidelt.  

Kommenteerides president Bideni väljendatud mõtet rääkida koos nelja suurima NATO riigi ja Venemaaga läbi viimase julgeolekumurede üle, tõdes Mihkelson, et see näitab, et Venemaa ei ole USA ja eriti praeguse administratsiooni jaoks olnud strateegiliselt kõige olulisem teema.

“Kindlasti on Hiina vaieldamatult olulisim küsimus, võimalik, et ka näiteks Iraani tuumalepingu temaatika. Ja kahtlemata ka sisepoliitika – ärme unusta, et Ühendriikides on päris keerulised ajad sisepoliitikas. Ja välispoliitika ei ole ala, mis valijaid väga palju köidaks,” selgitas Mihkelson.

Riigikogu väliskomisjoni esimees ütles, et sooviks USA-lt mitte sellist lubadust, et kui Venemaa laiendab rünnakut Ukraina vastu, siis paigutavad Ameerika Ühendriigid täiendavaid üksusi NATO idatiivale, vaid juba praegu oleks aeg seda kohalolekut tugevdada, kaasa arvatud Balti riikides.

“Ja selle nimel me töötame, et Ühendriikide kohaolek, just nimelt heidutuse võtmes ka Balti riikides oleks,” lisas ta.

Siiski võivad Eesti elanikud praegu julgeoleku mõttes väga rahulikult magada, kuna oleme NATO liikmed, märkis Mihkelson. “Vaatamata kõigele on meil NATO liikmena suur mõju öelda, kuidas peaksime käituma ja meid kuulatakse,” lisas ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
16. dets. 2021 16:23
Lääneliitlaste molutamine Euroopas II rinde avamisega viis selleni, et nõukogude väed, läbinud kogu Ida-Euroopa, jõudsid esimesena ka Berliini. Hoidmaks venelasi väljas (L-Euroopat peetakse siin silmas), sakslasi maas (s. t võimaluseta asuda IIInda maailmasõja planeerimisele) ning USA sees (nende okupatsioonivägede lahkumine tekitanuks jõudude disbalansi), loodigi omal ajal NATO. 90ndalt likvideeris Nõukogude sinisilmne liider ühepoolselt NATO tasakaalustaja, Varssavi Lepinguorganisatsiooni, tuues väed Ida-Euroopast äkitselt tagasi kodumaa steppidesse, unistades samas ühtsest majandus- ja kultuuriruumist Lissabonist Vladivostokini. NATO vastas sellele mõna aja pärast laienemisega Venemaa piiridele. Siinjuures võiks sm Mihkelson endale meelde tuletada, kuidas reageeris omal ajal Ameerika nõukogude „kohaloleku tugevdamisele“ Kuubal. NATO Venemaa piiridel on just seesama Kuuba. USA reageeris aga äärmiselt tormiliselt (Kariibi mere kriis), maailmasõja puhkemine polnud just mägede taga.