"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Meediavahi podcast Pealinnas Oudekki Loone: maailma parandab rahu, üldine tööhõive ja riikide kaubandustasakaal (6)
16. detsember 2021

Meediavahi Pealinna podcastis käsitlesid politoloog Oudekki Loone, Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla pandeemias kasvanud globaalset ebavõrdsust ja rahu püsimist Euroopas.

Alaküla viitas Maailmapanga analüütikutele, kelle järgi pandeemiaga on hakanud kasvama maailma rikaste ja vaeste riikide vahed. Euroopa Liit on üksikkodaniku tasandil küll oluliselt võrdsem ühiskond kui Ameerika Ühendriigid, kuid liikmesriikide ebavõrdsus on meil siiski oluliselt suurem kui USA osariikide vahel.

Loone paigutas rikaste rikkamaks saamise, keskklassi kahanemise ja vaeste sügavama vaesumise alguse eelmise sajandi kaheksakümnendatesse kui loobuti üldise tööhõive eesmärgist ja esikohale seati inflatsioonikontroll. „Sellest võitsid kõvasti need, kelle sissetulek põhines kapitaliga mängimisel ja kaotasid need, kes elasid oma tööst – palga ostujõud kahanes. Isegi pärast 2008. aasta vapustust pole suudetud ümber orienteeruda, kuigi sai selgeks, et üldist tõõhõivet eesmärgiks seadmata ebavõrdsuse süvenemine jätkub,” rääkis Loone.

Seejuures peab Loone Eesti hõive määramisel oluliseks lugeda töötuks ka need, kes on pagenud Soome või mujale riikidesse mitte ainult kõrgema palga, vaid ka parema pensioniskeemi pärast. Aga ka seepärast, et neisse suhtutakse seal inimlikumalt kui Eestis,” lisas Loone.

Loone peab ühtede riikide rikastumise ja teiste vaesumise põhjuseks ebaõiglast kauplemissüsteemi. „Äris on põhimõtteliselt võimalik olukord, kus kõik võidavad. Selle poole tuleb püüelda ka riikidevahelises kaubanduses,” arutles Loone. „Bretton Woodsi reeglitest saadik on see vastus enam-vähem olemas – peame püüdleme väliskaubanduse tasakaalu poole, millest praegu oleme väga kaugel. USA ekspordib põhimõtteliselt oma riiklikke väärtpabereid ja vastu saab igasuguseid kaupu. Trump küll püüdis seda muuta ja Biden jätkab sama liini. Saksa ja Hiina on vastupidi merkantilistlikuma lähenemisega, arvates et nad on rikkad kui neil õnnestub teised riigid oma kaupadega üle ujutada. Aga niisugune tasakaalustamatus tekitabki olukorra, kus impordist sõltuvad riigid hakkavad jääma üha vaesemeks” rääkis Loone.

Ta pahandas, et Läänes omaette majandussektoriks muutunud arenguabi andmisel püütakse liiga sageli leida üles korrumpeerunud eliidid, et kinkida neile palju raha ja arvuteid. „Selle asemel tuleks toetada reaalsete toomisvõimsuste loomist, millele saaks rajada ka õiglase rahvusvahelise kaubanduse,” arvas Loone.

Loone usub, et ka praeguse energiakriisiga kasvab kiiresti nende hulk, kes tahaksid kogu Euroop praegust kaubandus- ja rahasüsteemi muuta. „Kui vastused on olemas, tekib ühel hetkel ka poliitiline tahe,” usub Loone.

Rääkides USA ja Vene presidentide dialoogist arvas Loone, et sellega on Ukrainas konflikti paisumine peatatud. „Ma ei näe, et Venemaal oleks praegu tugevat jõudu, kes tahaks Lääne surve all minna väiksema partnerina leppesse Hiinaga. USA suhted Hiinaga on aga keerulised eelkõige kaubandusdefitsiidi kontekstis. Seejuures on sisepoliitiliselt keeruline aeg nii Putinil kui ka Bidenil. Viimane on osutunud paljude poolt oodatust rahumeelsemaks välispoliitikas ja radikaalsemaks sotsiaalpoliitikas ning muidugi see põhjustab hõõrumist Ühendriikide sees. Igal juhul ületab aga USA ja Venemaa huvi kokku leppida antud juhul nende erimeelsused,” resümeeris Loone.  

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
12. jaan. 2022 11:37
naiste jutu järgi ei reageerinud kohalik politsei nende kabistamisele araabiakeelsete poolt mitte kuidagi (ehkki muidu arutatakse juba käe põlvele panemistki kohtus) – integratsioon nõuab ohvreid, nagu öeldakse; ja kui nüüd võrrelda Afganistaniga, kus 20 aastaga jõuti mõned naised kohalikust ajast ja ruumist (see erineb meie omast aastasadu) välja rebida ja siis ise leekides jalga lasta, on pilt veelgi hämmastavam: võõral maal kasvatati neid (naisi) vastu kohalikku traditsiooni, omal maal jäetakse aga võõraste ja nende kommete meelevalda
vot nii
11. jaan. 2022 19:44
https://uueduudised.ee/uudis/maailm/koln-vol-2-milanos-mangiti-aastavahetusel-naiste-peal-taharrush-gameat/
vaatleja
8. jaan. 2022 20:31
Taliban ei luba naistel kodunt väljas tööl käia ega üldse midagi teha. Nad ütlevad, et naised ei tohi väljas käia. Kui naine kõnnib üksinda tänaval, öeldakse: „Sa häbitu naine, sa oled kakskümmend aastat kõike teinud, nüüd enam ei tohi …“ Kui välja läheme, nõutakse aru: „Kus on teie mees?“ Kui ühtegi meest kaasas pole, siis pekstakse ja öeldakse: kui näeme teid jälle siin ilma meheta, laseme maha. https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kuritegu-on-olla-haritud-hesaari-naine/
ei keegi
17. dets. 2021 00:38
parandan: „juba 50 aastat tagasi“
ei keegi
17. dets. 2021 00:32
Venemaa ja Hiina vahel ongi USA survest tingitud partnerlus, mitte liiduleping. Mis võib aga surve püsides ja tugevnedes lepinguni viia. Just see USA hirm ongi (Kissinger osundas sellise ebasoodsa arengu võimalusele juba 50 aastat). USA „rahumeelsus“ seisneb eelkõige aga selles, et olles nüüd võimetu valitsema tervet maailma, koondub ta oma tähelepanu teatud piirkonnale, Vaikse ookeani regioonile täpsemalt, konsolideerides seal jõude Hiina vastaseks võitluseks (uus sõjaline blokk USA-Austraalia-Suurbritannia jne). Vältimaks lahinguid kahel rindel on USA muidugi huvitatud kõige suuremate pingete mahavõtmisest teise potentsiaalse vastasega. Ja eks ole julgeolek piiridel ka Venemaa huvi. Vaid sm Mihkelson taob hädakella. Ukraina osas võib aga pr Loondel õiguski olla. Pres Bideni avalik kuulutas, et nende eest nad sõdima ei hakka, võtab sealsetel natsidel Donbassi ründamise tuju ilmselt vähemaks küll.
versus
8. jaan. 2022 11:00
Poliitiline islam vs Hiina. https://www.voltairenet.org/article198141.html