"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
keskmise palgaga kinnisvaraturule asja ei ole Swedbank: kiire hinnakasv halvendas Tallinna korterite taskukohasust (0)
16. detsember 2021
Järelturukorterite hinnakasv oli kolmandas kvartalis veidi üle 18 protsendi ning see kiirenes oktoobris 19 ja novembris 23 protsendini. Foto: Ilja Matusihis

Swedbanki arvutuste järgi halvenes kolmandas kvartalis pealinna korterite taskukohasus nii eelmise kvartali kui ka aastatagusega võrreldes. Swedbanki laenu-uuring näitab, et 58 protsendil laenuvõtjatest on netosissetulek üle 2000 euro.

Tallinna korterite hinnakasv kiirenes kolmandas kvartalis 13,5 protsendini aastases võrdluses, mis on viimase seitsme aasta kiireim kasvutempo. Pealinna elanike netopalga kasv oli üle kahe korra aeglasem ja ulatus kolmandas kvartalis kuue protsendini.

Ühe ruutmeetri eest tuli pealinna elanikul välja käia 1,7-kordne netopalk. Samas toetas taskukohasust aastatagusest madalam eluasemelaenude intressimäär.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles, et võetav laenusumma on aina kasvanud, kuigi regiooniti on suuri erinevusi. Keskmine laenusumma on juba 103 000 eurot. Kõige rohkem laenu võtavad kolmekümnendate eluaastate alguses inimesed, keskmiselt 107 000 eurot. Veidi vanemad ostjad otsivad endale teist eluaset või suvekodu.

Tehingute kogumahust 48 protsenti rahastatakse omavahenditest, 52 protsenti pangalaenuga.

Kui vaadata inimeste sissetulekute ja kinnisvaraostjate profiili, siis joonistub selgelt välja, et keskmise palga lähedase tasuga kinnisvaraturule asja ei ole. Swedbanki laenu-uuring näitab, et 58 protsendil laenuvõtjatest on netosissetulek üle 2000 euro.

Need, kes teenivad kuus alla 1000 euro kätte, praktiliselt kinnisvaraturul ei osale – selliste ostjate osakaal on 3 protsenti. Nende seas, kes teenivad 1000–1500 eurot kuus, on laenuvõtjaid 20 protsenti. Ning ülejäänud ja seega suurim osa kinnisvaraturust kuulub selgelt inimestele, kelle kontole laekub üle 1500 euro kuus.

Keskmine omafinantseeringu summa on tõusnud 37 000 euroni

Sealjuures on hoogsalt kasvamas inimeste hulk, kes teenivad enam kui 3000 eurot kuus puhtalt kätte. Praegu on nende osakaal kinnisvaraostjate seas kõige suurem, 27 protsenti. Siin on oluline nüanss: pank arvestab sissetulekut leibkonna järgi ehk siis kui minnakse koos laenu võtma, siis loeb pank sissetuleku ühiseks. Sealjuures on teada et 2/3 korteriostudest teeb üksikinimene, majaostud tehakse tihtilugu kahe peale.

Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja märkis, et peale rahulikumat suve on aktiivsus pealinna korteriturul taas tõusnud. Eluasemeinvesteeringuid toetasid majapidamiste tugev finantsseis ning tõusnud kindlustunne osta või ehitada lähiajal eluaset.

Lisaks on osa septembris laekunud pensionisamba väljamaksetest leidnud tee kinnisvaraturule. Tehingute arv oktoobris ja novembris ületas selle aasta kevadist kõrgtaset. Viimati nähti ökonomisti sõnul nii kõrget tehingute arvu 2007. aasta kevadel.

Selle aasta kolme kvartali jooksul pealinna korteriturul väljastatud ehituslubade arv oli 4 protsenti kõrgem aastatagusest ning 10 protsenti kõrgem võrreldes 2019. aastaga. See aga ei ole Rõbinskaja sõnul olnud piisav, et tugevat nõudlust täita. Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate korterite arv uusarendustes jätkas kolmandas kvartalis langust. “Püsib lootus, et uusarenduste lisandumine uuel aastal leevendab, vähemalt osaliselt, eluasemeturul tekkinud puudujääki,” märkis ökonomist. 

Uusarenduste osakaal on väike

Rõbinskaja tõi välja, et tehingute statistikas on praegu tavapärasest kaks korda väiksem uusarenduste osakaal – kolmandas kvartalis oli tehingute osakaal uute korteritega vaid 15 protsenti. Enne pandeemiat oli vastav osakaal keskmiselt 30 protsenti.

“Pakkumiste puudujääk ja ehitusmaterjalide kallinemine on kiirendanud uute korterite hinnakasvu. Suurem osa tehingutest uute korteritega tehakse aga eelnevate kokkulepete põhjal, mistõttu jõuavad need tehingud statistikasse hoonete valmimisel. Seega tuleb uusarenduste kõrgem hinnakasv järk-järgult statistikasse hiljem,” lausus Rõbinskaja. 

Järelturukorterite hinnakasv oli kolmandas kvartalis veidi üle 18 protsendi ning see kiirenes oktoobris 19 ja novembris 23 protsendini.

Ökonomist nentis, et tugev majanduskasv ning koos sellega kasvanud nõudlus on suurendanud ettevõtete vajadust värvata uusi töötajaid. Ligikaudu 40 protsenti tööandjatest näevad tööjõupuudust peamise äritegevust takistava tegurina. See omakorda hoiab palgakasvu järgmisel aastal tugevana.

Inflatsioon ületab hetkel palgakasvu

Swedbanki hinnangul inflatsioon hetkel ületab palgakasvu, mistõttu reaalne netopalk lähiajal langeb. Swedbanki prognoosi järgi on järgmise aasta kokkuvõttes palgakasv hinnakasvust tugevam, kuid reaalne ostujõud kasvab aeglasemalt võrreldes pandeemia-eelse ajaga.

Pandeemia on suurendanud majapidamiste sääste, millele lisandusid septembris laekunud väljamaksed pensioni teisest sambast. Uue aasta jaanuaris, mais ja septembris laekuvad pensioni teise samba väljamaksed moodustavad hinnanguliselt 25–30 protsenti selle aasta väljamaksetest. “See aitab kiirendada omafinantseeringu kogumist, teiselt poolt aga lubab soetada kallimat kinnisvara kui esialgu kogutud omafinantseering oleks võimaldanud,” ütles Rõbinskaja. 

Majapidamiste kindlustunne lähiajal osta või ehitada eluaset on tõusnud viimase 18 aasta kõrgeimale tasemele. Küll aga on majapidamiste hinnang oma tulevasele finantsolukorrale viimastel kuudel halvenenud, mille taga on kiirenenud inflatsioon ja reaalse ostujõu langus.

Swedbanki hinnangul korterite hinnakasv tõenäoliselt ületab netopalga kasvu aasta lõpus ning ka järgmisel aastal, mistõttu tasukohasus jätkab halvenemist. Madalad intressimäärad aga pidurdavad taskukohasuse halvenemist.

Korterite taskukohasus Riias aga paranes kolmandas kvartalis oluliselt. Seda toetasid soodsamad eluasemelaenude intressimäärad aga ka korterite hinnakasvust kiirem netopalga kasv. Riia elanike netopalk kasvas veidi üle 10 protsendi samas kui korterite hinnakasv oli 8 protsenti.

Vilniuses parandasid taskukohasust soodsamad intressimäärad, samas kui korterite hinnakasv kiirenes 12 protsendini ning ületas elanike netopalga kasvu, mis oli kolmandas kvartalis pea 10 protsenti.

Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 ruutmeetri suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 15-protsendise omafinantseeringuga 30-aastase kodulaenu maksed moodustavad 30 protsenti leibkonna netopalgast.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.