"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Rannavee puhtus luubi all Tallinn seirab 16 sademevee väljalasku, et saada jälile Kopli lahe reostamisele (0)
16. detsember 2021
Kopli laht. Foto: Ilja Matusihis

„Kopli lahte suubuvast sademeveest põhjustatud võimaliku fekaalse reostuse täpsustamiseks seiratakse kokku 16 sademevee väljalasku,“ ütles Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnahoiu ja -korralduse osakonna juhataja Arvo Käärd, kelle sõnul on reostuse peamisteks põhjustajateks Mustjõe oja ja Rocca al Mare sademevee väljalask, aga ka väiksemad sademevee sissevoolud merre. 

Terviseameti kirjas Põhja-Tallinna linnaosa valitsusele kinnitatakse, et Stroomi ranna (Pelguranna supluskoha) suplusvee klass on „hea“. Käärdi sõnul aga ei ole Terviseameti poolt koostatud erinevate aastate suplusvee profiili järgi Stroomi ranna suplusvee kvaliteet stabiilne.

Käärd ütles, et suplushooaja jooksul võetakse suplusvee kvaliteeti iseloomustavaid veeproove Stroomi rannas ning täiendavalt võetakse veeproove üks kord nädalas Mustjõe oja valgalal ja Rocca-al-Mare väljalasu juures.

„Keskkonnaministri määruse kohaselt tuleb mereveeproovi võtmisel rannikupiirkondades kuni 3 meremiili ulatuses kaldast arvestada jõgedest ja muudest sissevooludest pärineva vee segunemise iseärasusi,“ selgitas ta. „Lainetust ja hoovuste režiimi Kopli lahel mõjutavad piirkonnas domineerivad tuuled, millest ülekaalus on edela- ja läänetuuled. Hoovuste suund ja kiirus ning sealt ka heljumi levik  Kopli lahes sõltub peaasjalikult tuule iseloomust.“ 

Terviseameti põhja regionaalosakonna vaneminspektor Raul Sarri kinnitas samuti, et seniste seireproovide alusel on suurima tõenäosusega Pelguranna/Stroomi supluskoha võimalikeks reostusallikateks Mustjõe oja ja Rocca al Mare sademevee väljalask Kopli lahe lõunaservas. 

Sarri ütles, et Terviseamet suplemist keelavaid silte uuel suplushooajal ei kohusta. „Me oleme linnaosavalitsusele andnud suplejate võimaliku reostusega kokkupuutumise vältimiseks soovituse kaaluda 2022. aastal supluskoha lõunapoolse piiri nihutamist põhja poole, eemale reostusallikast ning uuendada sellele vastavalt ka supluskoha infotahvlite supluskoha ala jooniseid,“ ütles ta. „Seirekohaks oleme soovitanud järgneval suplushooajal valida supluskoha lõunapoolseima piiri, mis on kooskõlas ka suplusvett ja supelranda reguleeriva määrusega. Samuti on meie hinnangul asjakohane ranna-ala lõunapoolses osas, väljaspool supluskoha piiri kuni supluskohani, lisada sildid „soovitav mitte supelda“, et ennetada seal suplejate ja ranna-ala lõunaservas toimuvas surfitegevuses osavõtjate kokkupuudet reostusega seni kuni leitakse lahendus võimaliku fekaalse reostuse (leviku) piiramiseks ja veekvaliteedi parandamiseks.“  

Supluskohas 2022. aastal võetud seireproovidega on kõigil võimalik jooksvalt tutvuda https://vtiav.sm.ee/ ning suplusveest võimaliku reostuse leidmisel toimub üldsuse teavitamine nii supluskoha valdaja kui ka Terviseameti poolt. 

Kopli lahte suunatava sademeveest põhjustatud võimaliku fekaalse reostuse osakaalu täpsustamiseks sõlmib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet lepingu OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Kopli lahte suubuvate sademevee sissevoolude mikrobioloogilise seireks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.