"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
klientide ootuses Lee restorani peremees Kristjan Peäske: täna on restoranidel umbes 30% külastatavus, kuid meie köögid on valmis pakkuma kõike paremat (1)
17. detsember 2021

„Meil on kõik okei ja võib öelda, et külalislahkuse maastik on kriisis üle ootuste hakkama saanud,“ kinnitas Lee restorani peremees Kristjan Peäske. „Meie sektorile pole omane jääda eilset taga nutma, vaid vaadata lootusrikkalt tulevikku.“

Kui viimasel ajal võib kuulda, et maailmas on tekkinud tarneraskused ja näiteks veinid ei jõua enam kohale, on Tallinna restoranidel kõik olemas, et inimesi kostitada. „Meil on kõik okei ja võib öelda, et külalislahkuse maastik on kriisis üle ootuste hakkama saanud,“ kinnitas Lee restorani peremees Peäske. „Olgugi, et ka täna töötame siiski piirangute keskel, sest kell 23 peavad restoranid uksed sulgema, on meie olukord parem kui paljudel naabritel.“

Räägitakse sellestki, et restoraniettevõtjad pole saanud riigilt piisavalt toetust. „Me tunneme end väljakutsuvas olukorras, kuid meie sektorile pole omane jääda eilset taga nutma, vaid vaadata lootusrikkalt tulevikku,“ märkis Peäske. „Sulgemisi on küll olnud ja ees on väga külm talv: saabumas on omikrontüvi ning jaanuar-veebruar on tavapäraselt nagunii raskem periood. Oleme täna olukorras, kus restoranidel on umbes 30% külastatavuse tavamahust, seega ilmselgelt kerge ei ole.“

On kuulda, et uuest aastast läheb kõik kallimaks: toiduained, alkohol ja kõik muu ning see peegeldub ka restoranihindades. „Usun, et hinnad ei hakka kohe jaanuarist kasvama, aga hinnatõus jõuab paratamatult igale poole,“ nentis Peäske.

Kohanemine on oluline märksõna

Siiski on ka restoranides on tunda, et janunetakse meelelahutuse järele. „Kõik on koroonakriisist väsinud ja see on hästi inimlik,“ märkis Peäske. „Saame olla tänulikud, et meie olukord on parem kui näiteks lõunanaabritel, kus restoranid on olnud pikalt suletud – me näeme, et inimesed väga tahavad väljas käia.“

Toidu koju tellimisest on saanud peaaegu uus tööstusharu – enam ei käida väljas söömas, vaid tellitakse restoranidest toitu koju. „Siiski, koju tellitakse eeskätt lihtsamatest kohtadest ja see on olnud keeruline väljakutse: kas profileerida oma tegevus ümber?“ mõtiskles Peäske. „Mina vaidleksin sellele siiski vastu, sest mis saab siis Tallinna restoraniturust, kui kõik hakkavad tegema lihtsat toitu, mis kodudesse viimiseks sobib? Kindlasti on paljudele söögikohtadele avanenud seeläbi edukas sektor, kuid meie näiteks koju toitu ei toimeta – ja seda mitte asjaolu tõttu, et me sellesse upsakalt suhtuksime, vaid toit, mida me teeme, ei räägi kodus enam seda lugu.“

„Kui hetkel ei saa palju reisida, võiks end kasvõi Tallinnas turistina tunda,“ soovitas Tallinna linnakantsler Kairi Vaher. „Näiteks võiks minna turismiinfo keskusse ja küsida, mida ma võiksin Tallinnas täna teha? Nii saab kokku panna väga huvitava programmi.“

Vaheri sõnul toimub pealinna aasta lõpul mitmeid vabaõhuüritusi just eri linnaosades, ja seda eesmärgiga mitte koguda inimesi ühte kohta, vaid kogukonnad saavad oma linnaosas leida tegevusi, kuidas meelt lahutada. „Kõik, mis saab värskes õhus toimuda, on igati positiivne,“ leidis Vaher.

Tallinna taasavastama

„Ainuüksi pooleteise nädala eest, mil vanalinn oli jõulukaunistustes ja unistuste lumi tuli maha, võis näha, et kõik linnaelanikud leidsid vanalinna üles ja nautisid selle ilu. Turismisektor, hotellid, restoranid ja meelelahutus on kriisis tugevasti pihta saanud ning siinkohal võiksid pealinna ja Eesti inimesed, kes ei saa palju reisida, hoopis siin end turistina tunda. Võiks minna kasvõi turismiinfo keskusse ja küsida: mida ma võiksin täna Tallinnas teha? Nii saab väga huvitava programmi kokku panna!“

Vaheri andmetel on siseturism võrreldes 2019. aastaga suurima kasvu teinud. Paraku on välisturismi kukkumine väga suur: kui 2019. aastal külastas Eestist 4,5 miljonit väliskülastajat, on hea, kui me lõppeval aastal miljoni lähedale jõuame. „Me panustame reaalselt ja tugevasti, et Tallinnas oleks, mida näha ja teha,“ märkis Vaher. „Kui kaks aastat tagasi panustasime lähinaabritele ja kaugematelt sihtturgudele, oleme täna paljuski keskendunud Eesti inimesele. Tegelikult on äärmiselt oluline, et teatud üritused saavad toimuda vaatamata piiratud tingimustele.“

Pühadeperiood lõpeb 7.–8. jaanuaril, aga sellest kuupäevast ei sure Tallinn välja, vaid tegevused jätkuvad veel ka jaanuaris.

Kristjan Peäske sõnastas ka oma pühadesoovi: „Loodan, et me ühiskonnana ei mõtleks koroonakihistumise peale, vaid naudiksime pühi pigem väiksemates pereringides ja pärast seda tuleksime õnnelikuna tagasi. Tallinnas on palju, mida nautida ja ma loodan, et kuna pühadeaeg pole olnud kellegi jaoks nii tormakas kui varasematel aegadel, saab väljaskäimise elustiili rahulikult jaanuaris-veebruaris jätkata.“

Kairi Vaher lisas: „Minu pühadesoov on see, et inimesed oleksid rahul sellega, mis meil on, ning püüaksid kohaneda uute võimalustega – oleksid avatud, rõõmsad ja õnnelikud siinsamas, Tallinna linnas. Võimalusi selleks ju jagub.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
19. dets. 2021 04:48
. . . täna on restoranidel umbes 30% külastatavus . . . * Ja restorani saavad külastada vaid uue kodanikupassi omanikud? Kadedust ei tekita, sest restoranide külastamist sissetulek ei luba. Aga mida neile uueks aastaks soovida? Restoomanikele rammusat sissetulekut ja külastajatele jõudsat nakatumist ja nakkuse levitamist.