"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
rahvusooperi tulevik Ott Maaten: miks meie ooperi-, balleti- ja muusikateatri kultuur peab olema ahtam ja kitsam kui kõigil meie naabritel (0)
17. detsember 2021
Kultuuriminister Tiit Terik ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Foto Aleksandr Gužov

“Lõpuks ometi on Estonial võimalus lõpetada rohkem kui 100-aastane inkubatsiooniperiood ning saada endile tänapäevane ooperi- ja balletisaal, mis võimaldaks kutsuda esinema suuri tähti mujalt maailmast,” ütles rahvusooperi Estonia peadirektor Ott Maaten.

Vaata Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste kontseptuaalseid vaateid Estonia teatri laiendusele. Juhendaja professor Vilen Künnapu. Tööde autorid on Karl Evisalu, Kärt Kaljuvee, Urmo Orujõe, Aleksandr Špakovs, Liilia Erlich, Janar Kopli, Elisa Toonekurg, Helena Ojabstein ja Elis Rahuorg.

Vaata galeriid (19)

Maateni sõnul lõpetaks tänapäevane saal küsimuse, miks meie ooperi-, balleti- ja muusikateatri kultuur peab olema ahtam ja kitsam kui kõigil meie naabritel.

„Täna on meil olemas riigikogu otsus, mis annab selged juhtnöörid teatri direktorile Estonia juurdeehitise osas – kui me lahkume sellest otsusest ja viime arutelu abstraktsele tasemele, siis me ei jõua mitte kuhugi,“ lausus ta.

Kas juurdeehitis on kõige parem lahendus?

Tallinna Linnapea Mihhail Kõlvart rõhutas, et seoses Estonia juurdeehitisega oleks vaja panna kõik argumendid kõrvuti. „Arvan, et üheks meie ühiskonna probleemiks on see, et poliitikud otsustavad ja keegi pärast vaatab, kuidas neid ideid on võimalik päris elus realiseerida,” lausus ta. “Keegi ei vaidle, et kontserdi- ja ooperimaja tulevik on Eesti kultuuri prioriteedid. Mina ei ole päris kindel, et juurdeehitis on kõige parem lahendus.”

Kõlvarti sõnul on linnasüsteemi eksperdid teinud põhjaliku analüüsi, et juurdeehitise puhul peame loobuma erinevatest põhimõtetest.

“Näiteks, et muldkindlustuste vööndit ei hoonestata ning lõpetades sellega, et kesklinna üldplaneering näeb selles alas pargiala,” rääkis ta. “Rääkimata sellest, et Tammsaare park on riikliku looduskaitse all ja Estonia ise seotud otse vanalinnaga, mis on UNESCO kaitseala. Tahaks loota, et suudame lahenduse leida. Kõik need aspektid, mida ma esitasin, tulevad niikuinii töö käigus, sel teemal pole mõtet vaikida.“

Ott Maaten tõi omakorda välja, et vaatamata piirangutele on nimetatud vööndisse viimastel aastakümnetel edukalt ehitatud. Näitena tõi ta välja Vabamu, Taani saatkonna ja veel mõnegi objekti. „Me ise oleme neid piiranguid loonud, neid on ju võimalik muuta ja parandada,” lausus ta. “Meile on väga oluline koostöö linnaga, et leiaksime ühiselt lahendused, kuidas planeerimisprotsessidega edasi minna, mille alusel kuulutada välja arhitektuurikonkurss ja prognoosida, millal ehitustöödega saab algust teha.“

Arendustele on alati ette jäänud mõni puu, pingike või monument

Juurdeehitise pooldaja on samuti arhitekt Ike Volkov. „Pärnu maantee on väärt seda, et ta lõppeks tänava, mitte ebamäärase väljakuna,” lausus ta.. “Estonia esises pargis praktiliselt keegi ei käi, turuhoone varemetel on söögikoht. Praegu on tänavaruum hajus.”

Volkovi sõnul on alati arendustele ette jäänud mõni puu, pingike, monument, mis on debati summutanud. “Kui tahame ehitada täiesti uue teatri, siis see pole enam see Estonia, vaid uus sümbol,” rääkis ta. “Ja need kohad, kuhu uue teatri oleks saanud teha, on mitmekümne aasta jooksul juba realiseeritud. Olen kindel, et tuleb tähelepanuväärne ja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Olen kindel, et tuleb väärikas töö.“

Ka fraktsioonide esindajad olid ühel meelel Estonia juurdeehitise osas, pidades oluliseks just praeguse hoone säilimist ja väärindamist. „Siin on kõik andnud mõista, et juurdeehitis on mõistlik nii finantsiliselt, traditsioonide kui ajaloo hoidmise pärast. Konkurss kindlasti juurdeehitise osas tuleb. Kui me ehitame uue teatri, siis see on üks teine teater,“ ütles riigikogu liige Urve Tiidus.

Ka Mart Helme leidis, et kui ehitada mujale ülimodernne ja kaasaegse tehnikaga kontserdisaal, siis see pole sümbol, vaid uus hoone.

Ümarlaual võtsid sõna kultuuriminister Tiit Terik, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten, dirigent ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Estonia teatri loominguline juht Arvo Volmer, arhitekt Ike Volkov, riigikogu liige Mart Helme (EKRE), riigikogu liige Eduard Odinets (SDE), riigikogu liige Urve Tiidus (Ref), riigikogu liige Aadu Must (Kesk). Arutelu modereeris Marko Reikop.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.