"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Karis: mõjupiirkonnad ei kuulu praegusesse sajandisse (4)
18. detsember 2021
Ilja Matusihis

President Alar Karis andis reede õhtul Kadriorus jõulueelse vastuvõtu diplomaatilisele korpusele ning rõhutas välispoliitikale keskenduvas sõnavõtus, et mõjupiirkonnad ei kuulu enam sellesse sajandisse ning igal riigil on vaieldamatu õigus teha ise oma välis- ja julgeolekupoliitilised valikud – kellelgi teisel aga pole nende üle otsustamisel sõnaõigust.

Lõppeva aasta positiivseks õppetunniks nimetas Karis Euroopa Liidu riikide tegutsemist ühtsena kriiside lahendamisel, näiteks reageerimisel Lukašenko režiimi korraldatud hübriidrünnakule, mille osa oli organiseeritud migratsioonisurve Euroopa Liidu välispiirile, edastas presidendi kantselei.

„Kui keegi usub, et meid on võimalik hirmutada ja lõhestada, siis see oletus on ekslik. Ühtsus Euroopa Liidus ja NATO-s on meie tugevus ja tegutsemisviis,“ sõnas Karis, kelle sõnul on NATO panus Euroopa stabiilsusesse ja julgeolekusse olnud ainulaadne.

„NATO avatud uste poliitika on edulugu ja liitlased on sellele pühendunud, nagu kinnitati viimati möödunud suvel toimunud Brüsseli tippkohtumisel. NATO põhieesmärk on tagada liitlaste kaitse, NATO ei pea ühtki riiki oma vaenlaseks,“ lausus Karis. „NATO reageerib vaenulikule tegevusele, mitte vastupidi.“ 

Karise sõnul peab NATO-Venemaa koostöö aluseks olema sisukas dialoog, mida NATO on alati valmis pidama.

„Samas ei ole ühelgi alliansivälisel osapoolel otsustusõigust küsimustes, mis puudutavad NATO laienemist, NATO kaitsehoiakut ning tegevust alliansi territooriumil,“ lasus Karis ning lisas, et liitlased räägivad Venemaaga ühel häälel.

Karis peab läinud aastat Eesti jaoks erakordseks ÜRO julgeolekunõukogus valitud liikmena osalemise tõttu.

„Kahjuks algasid sel aastal uued kriisid Myanmarist Afganistanini ja Valgevenest Etioopiani, kui nimetada vaid mõnda. Kõigis neis konfliktides rikutakse julmalt inimõigusi. Peame seda jätkuvalt esile tõstma ja hukka mõistma, samuti tagama, et ühel päeval saame rikkujad vastutusele võtta ja nad kohtu ette tuua. On absurdne, et Afganistanis ei karda Taliban pomme, vaid haridust, eriti naiste haridust,“ nentis Karis, kelle sõnul saab täie kindlusega öelda, et Eesti andis ÜRO julgeolekunõukogus endast parima ning väljendas uhkust Eesti diplomaatide töö üle.

Eesti jälgib Karise sõnul Ukrainat ähvardavaid sõjalisi tegevusi suure murega.

„Olukorra edasine eskaleerumine seaks ohtu kogu Euroopa julgeoleku. Peame tegema kõik selliste riskide vähendamiseks ning panustama dialoogi ja diplomaatiasse. Me toetame Ukrainat täielikult kõigi võimalike vahenditega,“ rõhutas Karis.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
18. dets. 2021 21:19
Ja sellise ametimehe tulevast võimalikku otsevalimist kujutatakse meil demokraatia edendamise. Ta ju puistab ainult trafarette, mida isegi laps oleks võimeline tegema. AFGANISTAN elab omas ajas ja ruumis, mis erineb meie omast ca 200 aastat. Ei ole mingit mõtet siit jätkuvalt neile mingit epistlit lugeda, eriti pärast haledat peksasaamist. Piinlik on kuulata. VALGEVENE: Euroopa Inimõiguste Kohus on juba mitmes lahendis mõista andnud , et marsruut pole tähtis, kõiki põgenikke, tulevad nad üle Vahemere, Balkani või Valgevene (mis rändajatele ohutum) tuleb kohelda võrdselt. Taotlused vastu võtta ja menetlema hakata. See on ju Euroopa Liidu enda poliitika seni olnud. jne, jne, jne I Vabariigi aegse Eesti kohta märgiks, et Eesti välispoliitikasse hakkas oludest lähtuvalt siiski juba enne II maailmasõja puhkemist tasapisi tekkima saksa orientatsioon senise briti suuna asemele. Ka baaside lepingut alla kirjutades teati, et sakslased tulevad niikuinii (Saksa eluruumi asumine Idas oli üldteada) ja peksavad nõukogulased välja. Mis ju ka toimus. Saksa kaotus muutus läbinägelikumaile nähtavaks mitte enne USA sõttaastumist 1941. aasta lõpul.
hooldaja
18. dets. 2021 11:30
1943. aasta 8. juunil algas New Yorgis kohtumine USA presidendi Rooseveldi ja Tšehhoslovakkia endise presidendi Beneši vahel, keda Roosevelt kuulas kui Euroopa eksperti. Leiti, et Besaraabia, Bukovina, Valgevene, Lääne - Ukraina ja Balti riigid jäävad NLiidule. Poolale otsustati anda kompensatsiooniks osa Ida - Preisimaast (Oder - Neisse liinini), Slovakkia kaotab iseseisvuse ja läheb tagasi tšehhide võimu alla. Hiljem, kui Roosevelt konsulteeris enne Teherani konverentsi samas küsimuses Churchilliga, siis viimane toetas kõike NLiiduga seonduvat, keeldus aga Poolale midagi kompensatsiooniks andmast. 1943. aasta Teherani konverentsil teatas Stalin, et tema ei ole vähem inglane kui lord Curzon 1919. aasta Antanti Pariisi konverentsil. See tähendas, et NL-i piir jääb piki Curzoni liini kehtima ja Baltikum jääb samuti NL-i koosseisu. 1945. aasta Jalta konverentsi protokollis, mille all on Roosevelti, Churchilli ja Stalini allkirjad, on osas "Territooriumide hooldamine" kirjas: "Vaenulikelt riikidelt sõja tulemusena ära võetavad territooriumid ja ükskõik millised muud territooriumid, mida saab vastuväideteta hooldusse anda, mitte mingisuguseid diskussioone nende territooriumide üle eelseisval ÜRO konverentsil, või sellele eelnevail konsultatsioonidel ei ole kavas korraldada." Balti riigid mahtusid kenasti Suure Kolmiku otsuse "ükskõik millised muud territooriumid" mõiste alla ja anti Nõukogude Liidu hoolduse alla.
šotlane
18. dets. 2021 11:23
NSV Liidu suursaadik telegrafeerib 9.oktoobril 1939 Londonist Moskvasse: "Churchill lähtub seisukohast, mida ta kaitses ka varem, et tänapäeval ei põrku Inglismaa ja NSV Liidu huvid kusagil kokku. Samuti pole Inglismaal alust vastu vaielda NSV Liidu tegevusele Baltikumis. Muidugi võivad mõned sentimentaalsed liberaalid ja leiboristid valada pisaraid seoses "Vene protektoraadiga" Eesti ja Läti üle, kuid sellesse ei saa suhtuda tõsiselt. Churchill mõistab suurepäraselt, et NSV Liit peab olema Balti mere idakalda peremeheks." ----- http://www.pealinn.ee/koik-uudised/krahv-tolstoy-eestlastel-on-vaja-hinnata-oma-eripara-ja-eneseaustust-n149715   Briti valitsus nõudis Vene päritoluga krahvilt Guinnessi rekordi väärilist 1,5 miljoni naela suurust trahvi paljastuste eest, kuidas Lääneriigid Baltimaade põgenikke NSVL-ile üle andsid.
lisa
18. dets. 2021 11:25
Winston S. Churchill, Tormihoiatus, Varrak 1955 Originaali tiitel: Winston S. Churchill The Second World War Volume I THE GATHERING STORM, 1948 Lk 277 Briti valitsusel tuli täie tõsidusega kaaluda Poolale ja Rumeeniale antud garantiide praktilisi tagajärgi. Mõlemal tagatiste süsteemil oli sõjalist väärtust ainult usaldusliku kokkuleppe raames Venemaaga. Takistuseks sellise kokkuleppe sõlmimisele olid aga needsamad piiririigid ise, kes kartsid, et Nõukogude abi vastuvõtmiseks ja kaitseks sakslaste eest tuleb neil Nõukogude armeed oma territooriumilt läbi lasta, et seeläbi lülitatakse nad lõpuks kommunistlikku Nõukogude süsteemi, mille vihased vastased nad kõik olid. Poola, Rumeenia, Soome ja kolm Balti riiki ei teadnud, kumba rohkem karta - kas Saksa agressoreid või Venemaa päästjaid . Nimelt see kohutav dilemma halvas Briti ja Prantsuse poliitika. Kuna Poola ja Rumeenia keeldusid Nõukogude vägesid läbi laskmast, jooksis sõjaline konverents peagi karile. Poolakad formuleerisid oma hoiakut nii: „Sakslased ähvardavad võtta meilt vabaduse, venelased aga hinge.”