"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Uuring: KOV-ide kinnisvaraportfelli hoiavad enda käes suuremad linnad (0)
18. detsember 2021
Rene Suurkaev

Sel sügisel läbi viidud riigi kinnisvaraseirest selgub, et omavalitsustest on enim kinnisvara on suurematel linnadel, seejuures kogu hoonefondist on koguni pea pool üheksa omavalitsuse valduses.

Eesti omavalitsuste omandis olevate hoonete kogupind on kokku 6,2 miljonit ruutmeetrit, millest 5,1 miljonit ehk ligi 6000 hoonet on kasutusel avalike teenuse pakkumiseks, kirjutab rahadusministeeriumi andmehaldur Andreas Aljas ministeeriumi omavaitsuste portaalis. Aljas toob võrdluseks, et keskvalitsusele kuulub kokku 3,27 miljonit ruutmeetrit pinda.

Enim kinnisvara on suurematel linnadel, eesotsas Tallinnaga, kelle omandis on ligi veerand, 24 protsenti, kinnisvarast 1577 hoonega. Järgnevad Tartu, Pärnu ja Narva, kel igaühel on hallata umbes 500–600 hoonet.

Kõige rohkem on Aljase sõnul omavalitsustel haridushooneid – 2,8 miljoni ruutmeetri jagu ehk 47 protsenti kõikidest omavalitsushoonetest, mis jagunevad peamiselt 561 kooli õppehooneks ja 648 lasteaiaks. “Haridushoonetele järgnevad munitsipaalelamud, mida on nii üksikute korterite, ent ka tervete korterelamutena. Omavalitsustel on  2800 erinevas majas kokku 600 000 ruutmeetrit elupinda, moodustades umbes 10 protsenti omavalitsuste hoonefondist. Umbes sama suure osa moodustavad ka kultuuri- ja meelelahutus- ning spordihooned,” osutab Aljas. 

Samas märgib analüütik, et hajaasustuspiirkonnas asuvad omavalitsused peavad ühe elaniku kohta üleval rohkem kinnisvara. “Kuigi maapiirkondades on inimesi vähem, eeldatakse valdadelt elukeskkonna ja teenuste puhul samasugust kvaliteeti kui keskustes,” selgitab ta, tuues välja, et kui omavalitsuste hoonete kogupind jagada elanike arvuga, siis selgub, et linnadel on ühe elaniku kohta kaks korda vähem hoonepinda kui hõreda asustusega omavalitsustel, vastavalt 3,6 ja 6,8 ruutmeetrit elaniku kohta.

Maaomavalitsused peavad Aljase sõnul üleval pidama ka rohkem koolimaju, et õpilaste koolitee ei muutuks ebamõistlikult pikaks. “Andmetest selgub, et kui hõredama asustusega valdadel on haridushoonete pinda elaniku kohta kaks korda rohkem kui keskuslikel omavalitsustel, vastavalt 3 ja 1,7 ruutmeetrit elaniku kohta, käib seevastu linnakoolide klassides poole rohkem õpilasi – linnades keskmiselt 18 õpilast, maapiirkondades 12,” kirjutab andmehaldur. 

Samuti on maapiirkondades elaniku kohta kultuurihoonete pinda lausa kolm korda rohkem kui linnades – absoluutarvudes 0,9 ja 0,3 ruutmeetrit – moodustades keskmiselt 13 protsenti valla kogukinnisvarast, samas kui keskustel on see näit 7 protsenti. Seevastu on omavalitsustel elamupinda suhteliselt võrdselt – 0,6 ruutmeetrit inimese kohta hõredama ja 0,4 ruutmeetrit tihedama asustusega piirkondades. 

Viimaste aastate jooksul on andmehalduri sõnul omavalitsuste kinnisvara seisukord paranenud. “Omavalitsuste hinnangul on nende hooned täna paremas seisukorras kui olid näiteks viis aastat tagasi, mil viidi läbi viimane kinnisvara seire,” märgib ta, lisades, et linnad ja vallad on viie aasta jooksul ühelt poolt hooneid võõrandanud või lammutanud ning teisalt olemasolevatesse hoonetesse rohkelt investeerinud.

Aastatel 2016–2020 on kinnisvarasse vahendeid koos käibemaksuga suunatud rohkem kui 770 miljoni euro jagu. “Muutused peegelduvad just konkreetsete hooneliikide puhul. Näiteks kui 2016. aastal hinnati 63 protsenti kooli õppehoonete pinnast heaks või väga heaks, siis 2021. aastal on vastav näitaja juba 72 protsenti. Samal ajal on koolihoonete arv ka 47 võrra vähenenud,” viitab Aljas.

Ka lasteaedade seisukord on üleüldiselt paranenud – heas seisukorras hoonete osakaal on tõusnud 53 protsendilt 62 protsendini, samal ajal, kui nende hoonete kogupindala ja arv on jäänud umbes samaks.

Omavalitsused on viimastel aastatel palju vaeva näinud ka sportimisvõimaluste parandamiseks. “Oluliselt on paranenud spordihoonete seisukord – 87 protsenti arvatakse olevat vähemalt heas seisukorras, viis aastat tagasi oli vastav näitaja 77 protsenti. Spordihoonete kogupindala on samal ajal rohkem kui kahekordistunud ning hoonete arv on tõusnud 100-lt peaaegu kahekordseks 190 hooneni. Seisukorra osas on suure hüppe teinud ka siseujulad, ehkki nende pindala on kolmandiku vähenenud,” kirjeldab Aljas. 

Teisalt, 4 protsenti haridushoonetest ehk kokku 37 kooli- ja 27 lasteaiahoonet üle Eesti arvatakse olevat halvas või väga halvas seisukorras. Kõige kehvemas seisus on kultuuri- ja meelelahutushooned, millest 12 protsenti on halvas või väga halvas korras, kuid siin moodustab pindalast poole Tallinna Linnahall, mis on mahult ka kõige suurem omavalitsushoone.

“Ent siiski on meil üle Eesti halvas või väga halvas seisus 31 rahvamaja ja 15 raamatukogu. Andmetest küll ei selgu, kui suur osa halvas seisukorras olevatest hoonetest on igapäevaselt ka aktiivses kasutuses,” nendib Aljas. 

Võttes arvesse viimase aja energiahindade tõusu ning ka kliimaeesmärke muutub Aljase sõnul üha olulisemaks hoonete energiatõhusus ning paljudel linnadel ja valdadel on lähiaastatel vaja siia täiendavalt investeerida.

Rahuldavaks võib lugeda olukorra, kus hoonel on vähemalt C-energiaklass. Enim on selliseid hooneid Kiili vallal, kus kriteeriumitele vastab 79 protsenti hoonetest, järgneb 67 protsendiga Kehtna vald ja 65 protsendiga Rakvere linn. Näitaja on üle 50 protsendi ainult seitsmel omavalitsusel.

Kõige väiksem vähemalt C-energiaklassiga hoonete osakaal on büroohoonetel, millest 12 protsenti ületavad künnise, ning elamutel, millest 13 protsenti on vähemalt C-energiaklassiga. Valdkondlikult paistavad kõrge energiaklassiga hoonete poolest silma jällegi spordi- ning haridushooned, kus on vähemalt C-energiaklassiga vastavalt 40 ja 39 protsenti pindalast.

“See tähendab, et hoonete seisukord ja energiaklass on omavahel seotud. Ent üllatuslikult on andmetest näha ka üksikuid A-energiaklassiga hooneid, mille seisukord on sellest hoolimata hinnatud halvaks või isegi väga halvaks. Selline olukord võib viidata valedele andmetele ehitisregistris, mille parandamisega peaksid omavalitsused tegelema,” toonitab Aljas, lisades, et andmekvaliteedi probleemidele viitab ka see, et näitajate põhjal ei tule välja seos kõrgema energiaklassi ning madalamate energiakulude vahel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.