"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
VIDEO LINNA RUUMILOOME: Tänavad – see on nagu linna vereringe, kus on näha, kas linn ja tänavad elavad või mitte (0)
19. detsember 2021
Dmitri Povilaitis/Pilt on illustratiivne

„Miks on näiteks tramm Tallinnas niivõrd hea – ma saan otse tänavalt sisse, ei pea minema kuhugi alla metroosse,“ ütles arhitekt ja Riigikogu liige Yoko Alender. „Need on argielu paremaks tegemise asjad, ruumi ja inimese side. Tegelikult on hästi oluline tihedus ja mitmekesisus, et saaks linnaruumis kohata võib-olla ka midagi uut, midagi teistsugust, et linnas oleks midagi teha ja põnev olla.“

Alender on äsja eesti keeles välja andnud Šoti arhitekti raamatu „Pehme linn”. „Muuhulgas on raamatus juttu, et linnas võiks olla kvaliteete, mis teeksid argielus natuke parema tunde,“ rääkis Alender. „Näiteks, kas sa saad kohe astuda välja ja sisse, ehk tänavale, kas sul on maja ääres kaitstud tunne – kas sa tahad seal olla? Me kõik ootame reedet, mil saaks sõita oma maamajja või suvilasse, kus meile väga meeldib olla. Mis on need kvaliteedid, mis meile meeldivad? Seal on näiteks suured terrassid ja võimalik kasutada õue- ja siseruumi vahelist ala, ja maal me oleme üldse palju õues.“

Alenderi sõnul on kasvõi see nüanss oluline linnaruumi puhul: kui mugav on olla õues? „Seda saab tegelikult väga väikeste elementidega teha nagu räägib ka David Sim oma raamatus – näiteks kui panna rõdud õigesse kohta, kus tekib hea mikrokliima,“ jätkas Alender. „Nii saab juba märtsi esimeste päikeselaikudega minna rõdule kohvi jooma. Need lihtsad asjad teevad päeva natuke paremaks.“

Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse juht Kaidi Põldoja nõustus, et kui lugeda David Simi raamatut „Pehme linn”, võiksid osad linnaruumi kvaliteedid, millest seal räägitakse, paljudel Tallinna tänavatel juba olemas olla.

Mõistagi on oluline ka liikuvus – kas ma veedan aega ummikutes või saan mugavalt ja otse? „Miks on näiteks tramm Tallinnas niivõrd hea – ma saan otse tänavalt sisse, ei pea minema kuhugi alla metroosse,“ tõi Yoko Alender välja. „Need on argielu paremaks tegemise asjad, ruumi ja inimese side. Tegelikult on hästi oluline tihedus ja mitmekesisus, et saaks linnaruumis kohata võib-olla ka midagi uut, midagi teistsugust, et linnas oleks midagi teha ja põnev olla.“

Peatänav ja Putukaväil

Mida konkreetselt pealinnas ellu viima hakatakse? „Tuginedes David Simi raamatule, just sedasama saabki ellu viia,“ märkis Kaidi Põldoja. „Näiteks hea ruum on sageli olemuslikult üsna kitsas ja kompaktne ning esmapilgul väheväärtuslikke ruume tuleb maksimaalselt ära kasutada just tihedates linnaehituslikes keskkondades, mis tähendab ruumi ümberjagamist ning tegelemist pisikeste ruumitükkidega, et saavutada suuri eesmärke.“

Kuigi tavapäraselt räägitakse, et Tallinna linna ruumilist arengut ei saa kuigi hästi juhtida, sest meil on nii palju eraomandit, tuleb sellest Põldoja sõnul mõelda hoopis vastupidi. „10% maast on linna oma, see on peamiselt avalik ruum, eriti just magalarajoonides, see on hoonete vaheline ruum, millega saaks väga sisukalt tegeleda,“ jätkas Põldoja. „Meil ongi hetkel laual mitmeid projekte, alates Peatänava projektist, mis hõlmab maa-ala Viru keskusest alates, Narva maantee ja Pärnu maantee ruumiosad.“

Lisaks on üks põnevatest projektidest Lasnamäe klindipark, mis on klindipealse väärtusliku ruumi mõtestamine, väärtuste esiletoomine ja ka ühtlasi puhkealaks loomine ja rohelisteks liikumisviisideks uute võimaluste pakkumine. „Kõige suuremat potentsiaali näeme Tallinna linnas on just ülelinnalise rikkaliku rohevõrgustiku loomises või väärtustamises, ja roheliste liikumisviiside liitmises sellega,“ rõhutas Põldoja. „Üks sellistest võimalustest on ka Putukaväil – suur roheline park, mis ühendab kesklinna Hiiuga ning kulgeb läbi linna. Seal me räägime elurikkuse hoidmisest ja tõstmisest ning rohelistest liikumisviisidest. Tallinn ei kasuta erinevalt maapiirkondadest palju pestitsiide, mis tähendab, et elurikkuse hoidmine on märksa suurema potentsiaaliga.“

Putukaväil just sellega tegelebki. Hetkel on Elering viimas kõrgepingeliine maakaablisse ning konkreetsemalt on valmimas garaažide vahelisele alale Põhja-Tallinnas lineaarpark, mis on projekteerimisel.

Linnaloome ei ole arhitektide ja planeerijate privileeg

David Simi raamatu mõte on öelda, et igaüks meist osaleb linnaloomises. „Seda raamatut sobib lugeda igaühel, sest keerulistest asjadest räägitakse lihtsalt ja loogiliselt,“ tunnustas Yoko Alender. „Kui siin tuli jutuks Lasnamäe näide, miks need alad on keerulised ja eraldiseisva maja ümber on tühi väli, tähendab see, et eraruum ja avalik ruum on defineerimata. Inimene vajab mõlemat, planeerimine ja arhitektuur peab aitama inimesel seal keskkonnas toimida. Traditsiooniline ehitusviis on näiteks kvartalid, kus sul tekib sisehoov, privaatne ala, ja väljas on tänavaruum, mis on avalik. Inimestena me vajame nii seda enda kaitstud ruumi kui ka tänavaruumi, kus kohtuda teistega ja kus on n-ö elutuba.“

Üks kõneks olnud raamatu põhiteesidest on: paikne eluviis on väärtus omaette. „Me ei pea igatsema puhkuse ärgi kuskil kaugel maal või rannas kui meil on parem mikrokliima ja me naudime oma elu natuke rohkem iga päev,“ rõhutas Alender. „See rõhub ka võrdsetele võimalustele. Ma ei pea igatsema reedet ja maamajja või puhkust soojal maal, kui mul on mõnus hoovike, kus ma olen tuule eest kaitstud. Need on lihtsad asjad.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.