"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
EVA-LOTTA KIIBUS: Soovin olla algavatel suurvõistlustel rahva südames esimene (2)
20. detsember 2021
Albert Truuväärt

“Iluuisutamine on korraga nii kunst kui sport,” kinnitab iluuisutaja Arlet Levandi. “Natuke meenutab see muusiku tegevust. Sa pead valdama instrumenti, mustalt ei tohi mängida, samas ei aita ainult kõikide nootide ära mängimisest.” 12.-16. jaanuarini saab Tondiraba jäähallis kaasa elada iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustele.

“Minule meeldib hüpetest toe-loop kaskaadiga. See on mõnus, pikk ja suur. Aga teisi hüppeid peab ka tegema, ühe hüppega kava ei sõida,” lausus naiste üksiksõidus võistlev Eva-Lotta Kiibus. “Kohtunikud on üldiselt objektiivsed. Isegi kui neile sinu stiil ei istu, aga sa teed seda ilusti, ega nad siis ei hakka kiusama hindega. Sellest saadakse aru, kui sportlane esitab kava hingestatult ja südamega.”

Kohta pole Kiibus võistlustel ette planeerinud. “Minu eesmärk on teha kaks puhast kava ja olla ise esitusega rahul,” lausus ta. “Soovin olla oma esitusega rahva südames esimene. Ma ei taha olla mitte üks väike sähvatus aasta jooksul, vaid jääda oma esinemisega ikka rahvale meelde. Ja see on võimalik ka nii, kui kogu aeg ei ela liuvälja ääres. Sport on sport. Mõnikord oled puhta kavaga esikolmikus või vähemalt esiviisikus, aga teinekord isegi esimese kümne seast väljas. Sportlane ei kontrolli ju teiste esinemisi, seda, kui heal tasemel nad on. Me ei saa mõjutada ka kohtunike hindamist. Tuleb keskenduda oma sooritusele.”

Meeste üksiksõidus võistlev Arlet Levandi seadis endale eesmärgi esitada võistlustel iga kava puhtalt. “See, et pääsesin EM-ile oligi selle suure töö tulemus,” märkis ta.

“Võistlustele ei saa minna nagu peata kana. Näitad seal seda, milles oled väga kindel, mis tuleb välja, mida oskad. Mõned oskavad neljaseid hüppeid, siis näitavad neid. Minul praegu neljast plaanis ei ole. Minu lühikava on väga energiline, vabakava jälle veidi müstiline ja omapärane. Kui ma sõidan lühikava puhtalt, siis saan ka vabakava näidata. Seepärast on tähtis mitte kaelamurdvalt raske kava, aga puhas ja meisterlik esitus. Parem võtta ette mitte kõige raskem kava, aga esitada see oivaliselt. Kellelegi ei meeldi vaadata jää peal koperdamisi. Kodus esinedes on tähtis ka meeldida publikule, jätta endast hea mulje.”

Kodupubliku toetus on soe

Kiibus kinnitas, et tema vigastus on minevik. “Olen kõigile öelnud, et minu palju räägitud jalavalust ei ole mõtet enam jahuda,” lausus ta.

“Ma luban, et vaim saab enne EM-i tugevaks, ja ma pole endasse usku kaotanud. Püüan ikka täie jõuga edasi. Praegu võib minu jaoks kõige suuremaks takistuseks olla üle mõtlemine ehk liigne pabistamine. Tuleb endale meelde tuletada, et kogemusi juba on. Kui on palju harjutatud, kõik on selge ja lihvitud, tuleb lihtsalt programm sisse lülitada ja lasta kehal toimetada. Kodupublik on muidugi siin kaasa elamas, õhkkond saab olema kindlasti soe ja tore ning püüan seda nautida. Aga eks see võib teisalt ka närvi jälle pingule ajada. Kuid ma ei keskendu sellele. Üritan võtta seda EM-i nagu igat teist võistlust.”

Levandi jaoks on uisutamine korraga nii kunst kui sport. “Kunstilises pooles pead sa olema kordumatu, tegema seda, mida sina teed,” märkis ta. “Sportlasena pead tegema alati tehniliselt maksimumi kuni kava lõpuni. Natuke meenutab see muusiku tegevust. Sa pead valdama instrumenti, mustalt ei tohi mängida, samas ei aita ainult kõikide nootide ära mängimisest. Muusika nagu iluuisutaminegi peab olem hingestatud ja esitus isikupärane. Kui oled teinud tööd ja näinud vaeva, pannud ennast jäägitult esitusse, tuleb tulemus iseenestest. Kramplikult ei tohi tulemusele kogu aeg mõelda.”

Eva-Lotta Kiibuse ja Arlet Levandi treeneri Anna Levandi sõnul on meie sportlased väga tublid. “Kust küll on tulnud niisugune mõte, et ilma neljakordsete hüpeteta pole mõtet tiitlivõistlustele minna isegi naistel?” küsis ta.

“Ega kõigil Venemaa tüdrukutel ju ka ei ole neljakordset hüpet. Need on ikka üksikud sportlased, kes teevad neljakordseid hüppeid naiste üksiksõidus. See ei ole mingi massiline nähe. Ega iluuisutamine ei tähenda ju ainult neljakordseid hüppeid. Siin on palju muid elemente – ka piruetid, liikumine, sammud, uisutamine ja kõik muu. Kui sa oskad nagu Kamilla Valijeva, siis ju võid neljakordse hüppe kavasse võtta. Kui aga see tuleb harva välja, pole mingit mõtet seda kavasse panna. Risk on liiga suur. Tiitlivõistluste õnnestumine on meie sportlaste eesmärk ja kõik tehakse selle nimel, et olla siis kõige paremas vormis.”

Esimesed suured võistlused üldse

Arleti jaoks on need esimesed suured võistlused üldse. “Tema tõus on näide sellest, kuhu suured unistused võivad viia,” lausus Anna Levandi.

“Eelmisel kevadel andsin talle lugeda Eesti koondise projekti, mis on meil uisuliidus nagu põhiseadus, mille järgi kõik asjad käivad. Ta oli väga üllatunud. Ta imestas, et kas tõesti tema saab võistelda Tallinnas EM-il, kui kogub kõige suurema punktisumma. Ma ütlesin jah, muidugi. Ma mõtlesin, nii tore, et ta nii küsis. See avaski ta silmad, et kõik on võimalik. Aga ma poleks ka kõige roosamates unenägudes ette näinud, et ta teeb ühe hooajaga pluss 43 punkti.”

Levandi rääkis, et Arlet tegi kõik, et ta areng oleks hüppeline. “Siin pole muud taga, kui töö, töö ja veelkord töö ning sihikindlus,” kiitis ta. “Tema stabiilne esinemine kõikidel võistlustel, praktiliselt veatu esinemine, andiski talle selle kogusumma, mis viis EM-ile. Sisemises konkurentsis võitles ta selle välja. Kusjuures kohtunikud on teda hinnanud väga objektiivselt. Kui ta sõitis hästi, siis sai ka kõrged hinded. Sama võib ka öelda Eva-Lotta ja Niina kohta. Kui nad võistlesid hästi ja hingestatult, siis kohtunikud ei olnud kitsid kõrgete hinnetega.”

Levandi loodab, et peagi toimuvad EM ja nelja kontinendi võistlused Tondiraba jäähallis äratavad huvi iluusutamise vastu ja uisutama tuleb rohkem lapsi, kellel tekib tahe saada iluuisutajaks. “Kui Tallinnas olid eelmised Euroopa meistrivõistlused üksteist aasta tagasi, siis peale seda oli kohe väga suur tung uisutreeningusse. See kohe kõvasti mõjus,” lausus treener.

Nii Eva-Lottale kui Arletile on koostanud kava prantsuse koreograaf Benoit Richaud. Võistluse jooksul toimub kokku kaheksa võistlust nii üksiksõitudes, paarissõidus kui jäätantsus.

Eesti sportlastest läheb jääle veel üksiksõitja Niina Petrõkina, kelle treener on Svetlana Varnavskaja. Samuti jäätantsupaar Solene Mazingue-Marko ja Jevgeni Gaidajenko.

Tallinna EM 2022 kava

  1. jaanuaril
    11.25 Meeste lühikava
    18.00 Avatseremoonia
    18.45 Paarissõidu lühikava
  2. jaanuaril
    11.05 Naiste lühikava
    19.00 Paarissõidu vabakava
    21.57 Autasustamine – paarissõit
  3. jaanuaril
    12.00 Jäätantsu rütmitants
    18.00 Meeste vabakava
    22.00 Autasustamine – mehed
  4. jaanuaril
    13.35 Jäätantsu vabatants
    17.00 Autasustamine – jäätantsu vabatants
    18.30 Naiste vabakava
    22.30 Autasustamine –
    naised
  5. jaanuaril
    15.30 Gala
Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Peeter
17. jaan. 2022 09:33
Sitt
Марина Емельянова
7. jaan. 2022 11:51
Jäätantsus esineb minu lapselaps Jevgeni Marko ja Solene, soovin kõikidele Eesti koondise liikmetele edu ja võitu