Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans toonitas hiljuti seoses energiakriisiga hoonete uuendamise tähtsust. Tema väitel peab 15% euroliidu kõige madalama energiaklassiga ehk G-energiamärgisega majadest aastaks 2030 kandma F- energiamärgist. 2050. aastaks tuleks aga kõigi hoonetega jõuda energiatõhususeni.
Eestis tähendab see järgmistel aastakümnetel üüratute summade leidmist renoveerimisele. Renoveerimise strateegia seati meil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas paika 2020. a suvel. Praegusega võrreldes tuleb renoveerimise tempot tõsta viis korda.
Kui isegi leitakse suured summad, eri aastatel poolest miljardist kuni miljardi euroni, tekib küsimus ehitusfirmade jõudlusest. Koju tuleb meelitada kõik kalevipojad. Juba praeguse aeglase tempoga on ehitajaid raske leida. Hanked nurjuvad, sest muud suured objektid nõuavad niikuinii endiselt oma osa.
Ehitajad eelistavad aga suuri mahte. Kokku kuluks meil hoonete muutmiseks energiasäästlikuks – kortermajadest büroodeni – 24 miljardit eurot pluss inflatsioon. Jutt on siin enne 2000. a valminud majadest. Hiljem ehitati juba energiatõhusaid.
ehitaja
14. jaan. 2022 18:33