"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Kaasav eelarve toob kesklinna puid ning parkidesse jõusaalid (0)
20. detsember 2021
Tallinna linnameedia

Kesklinna uute tänavate ääres, ristmikel ja lasteaedade juures võiks kasvada rohkem puid, leidis linnasüdames enim teiste elanike toetust võitnud idee autor Andres Ando.

Kesklinnas võitis kaasava eelarve hääletusel Ando idee istutada linnasüdamesse rohkem puid. “Ma tahan tänada kõiki, kes selle tagasihoidliku ettepaneku eest hääletasid,” lausus ta.

“Koroona ajal mu jalutuskäigud kodu ümber aina pikenesid ja sagenesid ning jäi silma, et eri põhjustel võetakse maha vanu puid, aga uute istutamisega nii kiirelt järele ei jõuta. Nii tekkiski mul viimasel päeval mõte esitada oma idee kaasava eelarve konkursile. Möödunud kuum suvigi näitas, et hea oleks varjus olla. Nüüd tuleks välja selgitada, kõige sobivamad kohad, kuhu uusi suuri puid vaja oleks. Iga puu ei sobigi igale poole, kuid võib-olla vajaks mõni ristmik puid või allee uuendamist. Ka näiteks uute lasteaedade juures oleks puudele ruumi, ning uusi tänavaid võiks kohe palistada piisava arvu puudega.”

Andresele tuli suure üllatusena, et just tema idee – istutada kesklinna rohkem puid – sai seal kõige enam hääli. Ta ise ei ole seejuures kaasava eelarve fänn “See paneb suure vastutuse idee esitajale ja võib-olla mõtlevad inimesed rohkem oma majatagusele mänguväljakule kui sellele, mis tervele linnale kasu tooks,” tunnistas ta, lisades, et sellest hoolimata hääletas ta ka ise oma linnaosa mitme ettepaneku poolt.

Kristiines tuli esimeseks kulturist Ott Kiivikase esitatud idee rajada linnaossa kolm tipptasemel välijõulinnakut. “Idee tekitas elu ise, sest eelmisel aastal vaatasin üle välijõusaalide olukorra Kristiine parkides,” märkis Kiivikas. “Siis selgus, et seis ei ole just väga rõõmustav.” Kui selgus, et kaasava eelarve raames on võimalik saada oma ideele ka toetus, käisin jõulinnakute rajamise idee välja ja see võitis meie linnaosas.”

Uudsetel seadmetel saab samasugust trenni teha nagu jõusaalis, neil saab muuta ka raskusi. Need hakkavad välja nägema nagu seadmed, mis asuvad juba Õismäe rabas. Kiivika sõnul saab õueseadmetel trenni teha iga ilmaga. “Oleme teinud õues trenni ka kümne miinuskraadiga ja harjutusi tehes juba külm ei hakka,” kinnitas ta. “Pigem tuleb jope pealt maha visata. Vihmasema või jahedama ilmaga piisab kiledressipluusist. Kohale võib tulla ja koju minna aga kiirema kõnni või sörgiga. Enne treeningseadmete taha asumist võib teha soojendusharjutusi.”

Võimalus kaasa rääkida

Ka Mustamäel osutus võiduideeks välijõusaal, mis rajatakse Sütiste metsa. Põhja-Tallinnas kogus kõige enam hääli aga jaapanipärane minimets. Üldse osales hääletusel kokku üle 11 000 Tallinna elaniku. Linnapea Mihhail Kõlvart rõõmustas, et inimesed on kaasava eelarve omaks võtnud. “On näha, et inimesed saavad aru, mida nad valivad, ja samas on tehtud ka vastavad ettepanekud,” lausus ta. “Näeme, et aasta jooksul suudame kõik need ettepanekud ka ellu viia. Selleks on raha ja ka piisavalt aega.”

Tallinna kaasava eelarve realiseerimiseks on kavandatud üks miljon eurot. Võiduideed viiakse ellu järgmise aasta jooksul.

Asjaolude sunnil toetab linn Nõmme linnosas lausa kaht eri projekti. “Suurem osa Nõmme elanikest toetas suusahüppetorni K-50 hüppemäe visiooni,” lausus Kõlvart. “See on ka arusaadav, sest visiooni loomine on huvitav idee. Kui me räägime visioonist, siis me räägime dokumendist, paberist.”

Kõlvarti sõnul soovib linn ikkagi toetada konkreetseid projekte ja see on ka kaasava eelarve kõige tähtsam põhimõte – et oleks väga konkreetne asi, mida on aasta jooksul võimalik realiseerida. “Seega otsustasime, et toetame kaasava eelarve raames ka rattaparklate ja rattamajade rajamise ideed.”

Linnapea tänas kõiki, kes ideid välja pakkusid, ja ka neid, kes hääletasid. “Mul on hea meel, et inimesed hoolivad oma kogukonnast ja osalevad aktiivselt linna kujundamises,” ütles Kõlvart. “Kaasav eelarve aitab meil mõista, millisena soovib rahvas oma linna tulevikus näha, ja pakub inimestele võimalust otsustamises aktiivselt kaasa lüüa.”

Kõige aktiivsemalt hääletati Kesklinnas

Kõlvarti sõnul tegid inimesed ettepanekuid ja valikuid väga pragmaatiliselt. “Ettepanekud puudutavad käegakatsutavaid asju oma linnaosas ja piltlikult öeldes oma hoovis,” lausus linnapea, kelle sõnul saavad kõik toetust leidnud ideed järgmisel aastal kindlasti ka ellu viidud. “Kõik ideed olid elluviidavad ning pragmaatilised. Jutt oli nii jõulinnakutest kui ka WC-dest, parkide rajamisest, rohkematest puudest kesklinnas – see kõik on minu arvates väga selgelt realiseeritav.”

Hääletusel osales kokku 11 140 Tallinna elanikku. Neist valdav osa, 10 777 linlast andis oma hääle elektroonselt ning 363 paberil. Kaheksas linnaosas oli hääletusel kokku 132 kaasava eelarve ideed. Kolmandik hääletusele läinud ideedest puudutas linnakeskkonda, lastele ja noortele on suunatud viiendik. Samuti viiendik algatusi on mõeldud parandama sporditaristut. Kõigi esitatud ideedega saab tutvuda veebilehel tallinn.ee/kaasaveelarve.

Kõige aktiivsem oli hääletus Kesklinnas, kus oma hääle andis 1958 inimest, järgnes Lasnamäe 1902 hääletanuga. Mustamäe osales kaasava eelarve hääletusel 1718 inimest, Põhja-Tallinnas 1631, Haaberstis 1236, Nõmmel 1029, Kristiines 976 ja Pirital 690 inimest. Kõigis linnaosades ületas hääletanute arv miinimumkvoodi, mis oli seatud kaasava eelarve legitiimsuse tagamiseks.

Igas linnaosas enim hääli saanud projekt saab raha linna järgmise aasta eelarvest ja see saab ka algaval aastal teoks. Selleks on ette nähtud miljon eurot. Võrreldes eelmise aastaga on summa kasvanud 200 000 euro võrra. Summast kolmveerand jaotatakse linnaosade vahel võrdselt ning veerandi jaotamisel võetakse arvesse linnaosa elanike arvu jooksva aasta 1. juulil. Kaasav eelarve viib igas linnaosas ellu vähemalt ühe linlaste idee aastas.

Võitnud ideed igas linnaosas
• Haaberstis võitis algatus rajada nägusad ja keskkonnasõbralikud rannatualetid ja välidušid Kakumäe randa. Idee kohaselt rajataks Kakumäe randa kõigile tasuta kasutamiseks ilus paviljon, kus on vee ja äravooluga tualetid, välidušid, joogikraan, ema-lapse tuba ja lukustatavad kapid, mis parandaks ranna kui ajaveetmiskoha väärtust eri vajadustega inimestele.
• Kesklinnas võitis algatus istutada rohkem puid parginurkadesse ja tänavaäärtesse ning rajada muruplatse ristmike vahele, mis on linna omanduses. Kõrghaljastus aitab leevendada suvist kuuma ning elanikel olla ja liikuda puude varjus, aitab neutraliseerida linnaelanike ökoloogilist jalajälge, summutab müra ning teeb linna ilusamaks ja hubasemaks.
• Kristiines tuli esimeseks idee rajada linnaossa kolm muudetavate raskustega välijõusaali, mis annavad võimaluse teha vabas õhus aasta ringi sama kvaliteetset jõutreeningut kui sisejõusaalides. Ettepaneku järgi hakkaksid välijõusaalid paiknema aadressidel Tedre 58, Sõstra 1a ja Kännu 86.
• Lasnamäel võitis idee rajada parkides asuvate suuremate mänguväljakute lähedale avalikud tualetid. Kavas on rajada statsionaarsed tualetid Pae ja Kivila parki.
• Mustamäel tuli esimeseks idee rajada Sütiste metsa Tervise 21 spordihoone juurde välijõusaal, mis oleks sama hea ja mugav kui hea sisejõusaal.
• Nõmmel anti suusahüppetorni K50 hüppemäe (Vana-Mustamäe 16) visioonile, mis lisaks hüppetorni kõrgemale korrusele laiendatud platvormi, kust saaksid silmapiiri vaadelda lisaks sportlastele ka piirkonna elanikud ja teised huvilised. Kuna võiduidee eeldab ainult projektdokumentatsiooni koostamist, siis teostatakse kaasava eelarve vahenditest ka hääletusel teiseks jäänud projekt rajada Nõmme rongi- ja bussipeatustesse rattaparklaid ja rattamaju.
• Pirital võitis inimeste poolehoiu idee rajada Pirita majandusgümnaasiumi õuealale mitmekesine õuesõpet soodustav koolipark, kus oleks muu hulgas ronimisatraktsioonid, istumisalad ja ratastele osavusrajad. Õu annaks võimalusi suhelda ka pärast koolitunde ja soodustada värskes õhus viibimist, samal ajal kinnistades koolis õpitut, nagu maha joonistatud maakaart või korrutustabel.
• Põhja-Tallinnas võitis idee rajada aadressile Vabriku 11 jaapanipärane jätkusuutliku liigikooslusega minimets. Mitmekesine tihe minimets meelitaks ligi putukaid ja linde, suurendaks bioloogilist mitmekesisust, vähendaks õhu saastatust ja mürataset. Isereguleeruva ja kiiresti kasvava minimetsa idee on alguse saanud Jaapani botaaniku ja taimeökoloogi Akira Miyawaki töödest. Sellised ökosüsteemid on kliimaeesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega. Linnaosas andis 1631 inimest kokku 2710 häält, mis jagunesid 11 hääletusele pandud idee vahel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.