"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
KOOLITOIT POPImaks Lapsed saavad endale ise maitsva toiduportsu kokku panna (1)
20. detsember 2021
Ilja Matusihis

“Kui varem jätsid paljud lapsed supipäeval lihtsalt sööklasse minemata, siis nüüd pakume valikut püree- ja eri lihaga suppe, millest iga laps ja noor leiab omale meeldiva,” ütles oma kooli uuendatud menüü kohta Tallinna saksa gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu. Linn tahab uuest aastast ergutada koole pakkuma veelgi paremat ja mitmekesisemat koolitoitu.

Eesti koolilaste lemmiktoitude edetabeli vankumatu liidrina püsivad makaronitoidud, millele järgnevad pikkpoiss, kana ja boršisupp. Nii selgus Baltic Restaurants Estonia AS aasta eest 7024 õpilase, koolitöötaja ja lapsevanema seas läbi viidud iga-aastase küsitlusest.

Magdaleena lasteaia direktori Elen Kõima sõnul ei pääse lasteaialaste lemmiktoitudest rääkides mööda klassikast, milleks on kartulipuder ja hakklihakaste. “Lisaks maitsevad neile peedisupid nagu borš, ning loomulikult kõiksugu pastaroad,” nentis Kõima. Vähe leidub neid, kes taimetoitluse või usuliste toidupiirangute tõttu lasteaeda oma toidukarbikesega tulevad. “Eraldi menüüd neile me ei koosta, kuid saame soojendada neile lastele kodunt kaasa pandud toitu,” märkis Kõima.

Tallinn osaleb 2022. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta lõpuni kestvas rahvusvahelises koolitoidu projektis “SchoolFood4Change”, mis peaks pakkuma lastele rohkem tervislikke mahetoite, mis samas lastele ka maitseb. Samuti peaks projekt aitama õpilastel ise oma menüüs sõna sekka öelda. Nii väheneks ühtlasi toiduraiskamine.
Tallinna saksa gümnaasiumi direktori Kaarel Rundu sõnul lisandub kooliõpilaste lemmikuid üha, “Varem võis supipäeval tulla vähem õpilasi sööma, nüüd aga on valikus mitu suppi alates püreesupist ja lõpetades eri lihaga suppidega,” lausus Rundu. “Lisaboonus on supipäeval alati ka magustoit!”

Tipprestoranide kokad appi

Rundu kinnitusel on õpilaste teadlikkus oma toitumise ja tervisekäitumise osas kõvasti paranenud. Õpilased ise jälgivad, mida ja kui sageli nad söövad ning ka nõudmised toidule on kasvanud. Samuti on küsitlused kinnitanud direktori arvamust, et pigem on viimase nelja aasta jooksul rahulolu koolitoiduga kasvanud. “Koostöös toitlustajaga on valikus suur valik värskeid puuvilju ja salateid, mille põhjal saavad õpilased endale väga mõnusa ja tervisliku lõunasöögi kokku panna,” lausus direktor. “Lisaks ei kasutata meie gümnaasiumi puhvetis kilepakendeid, vaid paberit või tavalisi nõusid, mida on võimalik uuesti kasutada.”

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Marika Pettai sõnul on tervitatav, et õpilased saavad ise koolitoidu osas uusi lahendusi välja pakkuda ja kaasa rääkida. “Kindlasti on plaan kaasata ka kogukonda, olgu kõne all hoolekogu, õpilasomavalitsus või kooli ümber olev kogukond,” rääkis Pettai. “Et kõige selleni jõuda, on päevakorras kooli, tervisemeeskondade, koolikokkade ja miks mitte ka õpilaste ja lapsevanemate koolitamine. Selleks on meil Euroopas vahvaid partnereid tipprestoranide tippkokkade näol, keda kaasata.”

Projekti raames on kavas välja töötada juhendmaterjal, kuidas hankeid paremini läbi viia, et koolitoit oleks tervislik ja et valikus leiduks mahetoitu. Samuti, et kooli- ja lasteaiatoit arvestaks toitumisharjumusi, mis ei ole enam need, mis kümme aastat tagasi. “Rääkima ei peaks ainult toidust, vaid kogu koolitoidukultuurist,” märkis Pettai. “Muuhulgas arendame söömise keskkonda, et lapsel oleks mõnus ja rahulik süüa ning ta saaks toitu nautida, mitte ei peaks kiirustama, kuni selleni välja, et õpilane saab oma eine ise komplekteerida just sellest, mida ta süüa eelistab, et väheneks toidu äraviskamine.”

Toidujutt ka keemiatundi

Oluline on integreerida toidukultuuri ja teadlikkus ka koolide õppekavasse, näiteks keemiatundi. “Nõnda võiks õpilane teada, millised keemilised protsessid toimuvad, kui ta liha praeb, ja mis juhtub, kui liha liiga kaua ja liiga kõrgel kuumusel praadida – kas seda on siis tervislik süüa, ja mis juhtub vitamiinide või rasvadega,” selgitas Pettai. “Samamoodi võib bioloogiatunni raames näha, kuidas toit kasvab, ning teada, mis on mahetoit – kuni külastusteni mahetaludesse.”

Pettai sõnul on projekt kooskõlas arengustrateegiaga “Tallinn 2035”. Viimati mainitu kohaselt elab pealinna elanik aktiivselt ning toitub tervislikult ja tasakaalustatult. “Laste puhul on see iseäranis oluline, sest kui toitumisharjumused on teadlikumad ja paremad, vähevad ka ülekaalulisus ja rasvumine, mis on kooliõpilaste seas kujunenud järjest suuremaks probleemiks eriti koroonapandeemia ajal, mil lapsed liiga palju istuvad,” mainis Pettai.

Ka Rundu nentis, et koolilaste seas kohtab viimasel ajal rohkem ülekaalulisust. “Kui viisime läbi uuringu, kuidas kooliväliselt trennides käiakse, nähtus, et pandeemia ajal on see meeletult langenud,” nentis Rundu. “Üleriigilised andmed näitasid samuti, et kui kaks-kolm aastat tagasi käis 70% õpilastest kooliväliselt sportimas või trennides, on see nüüd langenud vaid 30-35% peale. Eks see olegi meie igapäevane töö: harjutada õpilasi tervislikult toituma ja pakkuda sportimisvõimalusi, et nad saaksid oma energiat tasakaalustada ja end välja elada.”

Rohkem valikuvabadust

Pettai sõnul on koolitoidu projektis osalemine tähtis rohepöörde jaoks – on ju Tallinn liikumas rohelise pealinna poole, kus väga oluliseks peetakse ringmajanduse teemat. Muuhulgas peab toidu ärakasutamine olema maksimaalne ja kenasti läbi mõeldud, et koolisööklates kohtaks võimalikult vähe toidu äraviskamist.

Maaülikooli ja Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse uuringust selgus, et iga päev läheb äraviskamisele ühe portsjoni kohta ligi 34 g ehk 6% järgi jäetud ning päeva lõpus allesjäänud valmistoitu. Teisisõnu visatakse Eesti koolide ja lasteaedade sööklates ära ligi 1900 tonni ehk pea 95 autokoormatäit söödavat ja kvaliteetset toitu aastas. Nii otsitakse algava projekti käigus vastuseid sellelegi, kuidas ja kelleni koolisööklates üle jääv toit jõudma peaks. “Usun, et algava projekti raames on võimalik välja mõelda häid ideid, et koolitoit jõuaks täiendavale ringlusele kui teda koolisööklas ära ei sööda,” lisas Pettai.

Rundu ütles, et nende koolis pigem süüakse toidud ära. “Rõõm on näha, et õpetajad aitavad ja toetavad eelkõige pisemad lapsi, et nad õpiksid juba esimestel koolinädalatel tõstma taldrikule täpselt sellise portsu, mis ka ära süüakse,” lausus direktor. “Tõsi küll, vahel vaatad, et nii palju isuäratavaid toite on menüüs, ja siis võib sattuda taldrikule rohkem kui ära süüakse, aga ikkagi on rohkem näha õpilasi tõstmas endale just nii suurt portsu, millest nad jagu saavad.”

Saksa gümnaasiumi koolisööklas on raiskamist aidanud vähendada seegi, et salati puhul, mida varem järgi kippus jääma, võeti komponendid osadeks, nii et igat neist võisid õpilased eraldi taldrikule panna. Pärast seda hakkasid õpilased salatit meelsamini sööma. “Näen siin väga positiivset trendi, kui õpilased saavad ise otsustada – siis nad söövad tublimalt ja paremini,” märkis Rundu. “Mida rohkem koolid võimaldavad õpilastel valida, seda paremini läheb neil õppetöös – täis kõhuga on ju ikka parem õppida kui tühja kõhuga.”

Lapsed ka ise süüa tegema

Kuidas motiveerida lapsi tervislikumalt toituma, on Elen Kõima kogemusel abiks olnud näiteks toiduteemalised päevad, kui lapsed ise saavad kaasa lüüa tervislike võileibade või marjakokteilide valmistamisel.

“Salatipäevadel oleme märganud, et kui laps saab ise toitu valmistada, sööb ta paremini – ta peab olema osaline ehk saama arutada ja näha, mida ta toidu sisse paneb,” rääkis Kõima. “Ka on abiks lasteaia õppeaed, kus viimasel aastal kasvatasime lastega porgandeid, tomateid ja kurke, mida pärast söödi väga hästi – oli oluline, et lapsed nägid, kuidas seemnest sai taim ja kuidas vili kasvuhoones valmis, kui käidi kastmas. Samuti on kasvatatud maitsetaimi, basiilikut, piparmünte. Just see motiveerib lapsi tervislikumalt sööma, kui nad on ise osalised olnud.” Sama kinnitas Tallinna saksa gümnaasiumi kogemus linna õppeaedade projektist.

Kaarel Rundu lisas ka eeskujude olulisuse: “Suurt rolli mängib, millised on kodused toitumisharjumused, kas lapsed saavad toidu valmistamisel ka ise käe külge panna, söövad nad perega koos ning kas neil palutakse maitsta eri toite.” Teine oluline aspekt on Rundu sõnul harjuda koolitoiduga ning usaldada, et saad koolipäevas vähemalt kaks head toidukorda – siis proovidki uusi asju. “Kui ka klassikaaslased koolis söövad, ongi pirtsutamist vähem,” lisas Rundu.
“Sööma motiveerida saab ka valikute kaudu, näiteks kui mul tõesti on kalaallergia, on mul sel päeval võimalus võtta koolis hoopis teist toitu ning kõhu saab ikkagi täis, või kui ühe ja sama koostisosaga on tehtud neli erinevat toitu, olgu ahjus, hautise või praena – siis ma ikkagi leian variandi, mis mingil kujul maitseb ning tekibki positiivne seos.”

Neli aastat kestva projekti “SchoolFood4Change” eelarve on 12,3 miljonit eurot, millest Tallinna osa on 234 000 eurot. “Seda pole mõistagi ülearu palju, mis tähendab, et kõiki pealinna koole ja lasteaedu projekti kaasata ei õnnestu, küll aga saavad kõik kasu läbi tegevuste, mida osalevate asutustega läbi viiakse, samuti jagatakse materjale,” nentis Marika Pettai.
Millised koolid ja lasteaiad tervislikuma toitlustamise projektis osalema hakkavad, selgub uuel aastal.

Lasteaed pakub oma lastele üha rohkem mahetoitu

Magdaleena lasteaias söövad lapsed peaaegu kogu toidu ära, nii et seda pole vajagi minema visata.
Tallinn on eri toidu ja toitumisega seotud projekte läbi viinud ennegi. Näiteks said linnavalitsuse ja haridusameti 2019. aastal toimunud pilootprojekti tulemusel mitmed lasteaiad toitlustamise ökomärgi “20-50% toorainest on mahe”.

Üks toonases projektis osalenu oligi Magdaleena lasteaed, mis jälgib üha rohkem, et toit oleks valmistatud mahedast toorainest. “Näiteks kui 2019. aastal oli meil sisse ostetud toorainest 33,4% pärit mahepõllumajandusest, siis aasta hiljem oli selle osakaal 35,7% ja lõppeval aastal 37%,” lausus direktor Kõima.

“Meil on eeskätt kodumaiseid tooteid alates pudruhelvestest ja köögiviljadest, lõpetades sada protsenti maheda veiseliha ja osaliselt maheda sealihaga. Sealjuures toit meil ringlusse ei jõuagi, sest alles ei jää suurt midagi – meil on väga täpne arvestus ja oma köögis valmistame toidu just sellele arvule lastele, kes hommikul kohal on – lapsevanemad on puudumistest teatades väga tublid.”

Magdaleena lasteaia menüüd sünnivad majandusjuhataja käe all: tema koostab kaheksa nädala plaani ning tellib tooraine, süüa teevad kokad. “Üldiselt võib meie lapsi pidada hästi tublideks sööjateks,” nentis Kõima. “Oleme näinud, et uusi põnevaid roogasid lapsed pigem väga kiirelt omaks ei võta – kui näiteks sõimelaps hakkab teatud uut toitu esimest korda maitsma, on ta alles poole lasteaia peal või lasteaia lõpuks sellega harjunud. Selleks kulubki palju aega, kui arvestada, et ainuüksi kaheksa nädala jooksul meil põhimõtteliselt ükski toit ei kordu.” Ülekaalulisusi lapsi Elen Kõima oma 120 mudilase hulgas pole märganud, ehk ainult umbes viit võib pidada kaaslastest õige pisut suuremateks.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

paraku jälle -
20. dets. 2021 12:05
pole võimalik nn rohepööre ilma veganluseta.