"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
LÕPPEVA AASTA SAAVUTUSED Mida uut linnas sündis? (0)
20. detsember 2021

Tallinn sai UNESCO muusikalinna tiitli

Teatrisõpru rõõmustab linnateatri hoogne uuendamine ning peagi valmib ka loomaaia pilvemets.
Tallinn kannab alates 2022. aastast UNESCO muusikalinna tiitlit. Linlaste jaoks tähendab tiitel ennekõike veel rohkem kontserte, veel rohkem igasugust muusikat.

Hindamiskomisjon pani Tallinna avaldusele seejuures kõrge, maksimumilähedase hinde. Tallinna filharmoonia kunstilise juhi Tõnu Kaljuste sõnul ei tee uudis rõõmu mitte ainult muusikutele, vaid tõstab meie linna väärtust laial skaalal. “Olen aeg-ajalt ikka kuulnud, et kolleegid mujal maailmas küsivad, kuidas on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu,” ütles Kaljuste.

Olulise tähisena tuleb märkida veel linnateatrile uute majade ehitamist, mis algas pihta märtsis. Rajatakse uued teatrisaalid ja uuendatakse praegusi. Laia, Aida ja Laboratooriumi tänava kompleksi rajatakse muinsuskaitse nõudeid arvestades kaks uut hoonet. Seniseid maju tehakse ümber nii, et kahest sisehoovist moodustub terviklik kompleks.
Lisaks jätkub botaanikaaia ja loomaaia uuendamine. Botaanikaia jaoks on oluline majandushoone valmimine, loomaaias jätkub töö vihmametsa ja tiigrioru kallal.

Tervist hoiavad laste kiirabi ja kodune vaktsineerimine

Tallinna Haigla rajamise osas jõuti olulise tähiseni ehk sõlmiti projekteerimisleping. Veel jääb mööduvasse aastasse mugavate vaktsineerimispunktide loomine.

Tallinna Haigla rajamist on ette valmistatud aastaid ning novembris jõuti Itaalia ettevõtetega projekteerimislepinguni. Põhiprojekt peaks valmima 2024. aasta alguses. Seejärel saab alustada ehitusega ning lõplikult on kavas sisse kolida 2027.

Uus haigla on hädavajalik, sest Ida- ja Lääne Tallinna Keskhaigla vanu hooneid on üha keerulisem kohandada kaasaegse meditsiini nõuetele. Patsiente pole uues haiglas enam vaja jooksutada eri hoonetes paiknevate osakondade vahet ja meedikud saavad töötada ülimalt tänapäevastes oludes. Euroopa Komisjon kiitis septembris heaks 280 mln euro ulatuses ehituse rahastamise. Kokku läheb haigla maksma üle 500 mln. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul kavatseb linn puudu jääva osa täielikult ise katta – juhul, kui riik kolmanda osalisena rahastamisel appi ei tule.

Tallinn alustas ka esimese omavalitusena vaktsineerimisvõimaluste toomist inimestele lähemale. Kevadel avati vaktsineerimiskeskused, suve lõpus pakuti vaktsineerimisvõimalusi koolides. Oktoobris rajati vaktsineerimistelgid. Praegu töötab kaheksast vaktsineerimispunktist koosnev võrgustik. Lisaks on eakatele loodud kodus vaktsineerimise võimalus, mida Tallinn ainsana suutis käivitada. Kevadest alates on Tallinna vaktsineerimispunktides kokku süstitud u 200 000 vaktsiinidoosi.

Linn jätkas tänavu laste kodukiirabiga. Projekti katsetades selgus, et lapsevanemad on taolise võimaluse eest väga tänulikud. Koduarstibrigaadid teevad tööd reedel, laupäeval ja pühapäeval kella 14-22. Just nendel aegadel, mil perearstid vastu ei võta ja üldse on keeruline arstiabi leida.

Sportida saab uhkes Tondiraba pargis ja vee hinda hoiab soodsana Tallinna Vee tagasiostmine

9. septembril valiti Tallinn nelja finalisti hulgast 2023. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks. Tondiraba pargi või jalgrattaradade põhjal võib öelda, et hea roheline linn muudab inimeste elu paremaks: vähendab tühikäike, toob loodust kodule lähemale ja kärbib tühja ja mõttetut tarbimist.

Tallinna tugevustena tõi Soomes Lahtis kogunenud žürii välja terviklikku lähenemist, tasuta ühistransporti, tööstuslike linnaalade rohelisemaks muutmist ja rohelise mõtteviisi saadikuks olemist. Ühest küljest toob tiitel linnale rohkelt rahvusvahelist tähelepanu. Nüüd on Tallinnal kavas hakata siia loodava kompetentsikeskuse kaudu roheideid ja -tehnoloogiaid teistesse riikidesse eksportima ja teiste maade kogemusi uurima.

Muidugi pole asi tiitlis või selles, et kõik, mis on roheline, on tänapäeval moodne, vaid et linlastel oleks üha mugavam, hubasem ja turvalisem. Uued keskkonnasõbralikud bussid. Kaasaegne tänavavalgustus. Prügisortimine. Päikeseenergia kasutamine linnamajanduses. Rohelist linna hakkame järjest rohkem nägema ja tajuma.

Lõppev aasta läheb muuhulgas linna ajalukku erakordse rajatise, Tondiraba pargi avamisega. 29. augustil avatud ainulaadne rohe- ja puhkeala, mis laiub 29 hektaril, kätkeb endas mängu- ja spordiväljakuid, jalutamis- ja jalgrattateid, väljakuid koertele, aga ennekõike kaunilt ja pieteeditundega korrastatud maastikku.

Roheprojektina võib käsitleda sedagi, et linn ostis tänavu koos soojatootjaga Utilitas välisomanikult ära või tagasi ettevõtte Tallinna Vesi, saades selle põhiomanikuks. Ühest küljest saab muuta joogivett veelgi kvaliteetsemaks. Teisalt on võimalik reoveeesettest sooja tootmine. Tänavu avati ka Paljassaare veepuhastusjaama uus, 7,8 mln eurot maksnud mehaaniline puhastusseade. See hoolitseb, et 450 000 tallinlase reovesi töödeldakse näitajate poolest isegi märksa puhtamaks kui praegune merevesi, kuhu see juhitakse.

Kui veel keskkonnasõbralikust linnaliiklusest rääkida, siis lõppeval aastal andsid palju kõneainet rattateed. Aastatel 2015-2022 on Tallinna lisandunud 44 km jalgratta- ja jalgteid, aga enamus neist väljaspoole kesklinna ja südalinna. Kui tänavu sügisel köitsid linlaste tähelkepanu linnapilti ilmunud punased jalgrattarajad, siis pälvis see valimiseelses tuhinas ka küllaga (k)arvustamist. Siiski täitsid need tühimiku ehk lubavad ratturitel ohutumalt linna südames sõita. Tänaseks on punased rajad juba omaks võetud ja nendeta ei kujuta tänavaid enam ettegi.

Pered vabanesid lasteaia kohatasust

Esimese haiguspäeva toetus lubab nakatanuna koju jääda.
Kuigi linnavalitsus tegi riigile ettepaneku maksta haigushüvitist juba esimesest haiguspäevast, mis vähendaks inimeste haigena töölkäimist ja teiste nakatamist, ei tuldud sellele vastu. Seega otsustas linnavalitus, et Tallinn hakkab alates 25. märtsist haigushüvitist maksma alates esimest haiguspäevast. Hüvitise suurus on linlasele 30 eurot.

Praegusel paljudele majanduslikult keerulisel ajal otsustati ka vabastada lasteaiaealised lapsed kohatasust – seda alates pere teisest lapsest. Soodustus laieneb eralasteaias käivate laste vanematele ja lapsehoiuteenuse kasutajatele. Tänu sellele hoiab iga mitmelapseline pere kohatasu arvelt kokku umbes 800 eurot aastas. Linn on püüdnud ka juba varasemaid toetusi suurendada, sest inflatsioon teeb oma töö. Näiteks tänavu hakati maksma ühekordset pensionilisa senise 100 euro asemel 125.

Vananenud diiselbussid vahetuvad keskkonnasõbralikega

Linn avas uusi ühissõidukiliine ja pani käiku ka kolm uut koolibussi.
Praegu liigub linnas juba 200 gaasibussi, Tallinna Linnatransport (TLT) kavatseb järgmise aasta lõpuks soetada neid veel 150. Nii kaovad ühistranspordiliinidelt kõik vanemad ühissõidukid. Pikemas perspektiivis, hiljemalt 2035. aastaks, viiakse linnatransport üle elektrile.

Lisaks hankis linn kolm uut koolibussi, mis sõidavad Viimsi, Tammneeme ja Tiskre ning Balti jaama vahet – ehk siis õpilased saavad nendega äärelinnast kesklinna kooli või huviringidesse. Tegemist on ühtlasi sammuga autoliikluse vähendamise suunas. Lapsevanemad ei pea nii palju kui varem “taksot tegema. Avati ka uusi bussiliine ja kohandati mõnd praegust. NäiteksÜlemiste ärilinnakusse sõidab Väike-Õismäelt Mustamäe kaudu uus ekspressbussiliin nr 64. Bussiliini nr 73 marsruuti aga pikendati Kopli ja Maleva tänava kaudu Sepa tänavani, sest sealses piirkonnas ehitatakse palju ja elanikke tuleb juurde.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.