"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Miks avastatakse Eestis vähktõbe liiga hilja? (4)
20. detsember 2021
Foto: Pixabay

Riigikontroll avaldas äsja mõtlemapaneva raporti vähi sõeluuringutest, otsides vastust, miks avastatakse pahaloomulisi kasvajaid liiga harva. Eestis on olnud läbi aastate nii, et pooled sõeluuringutele kutsututest ei ilmu kohale. Ometi on sõeluuringud tõhusaim võimalus vähk varases staadiumis avastada ja inimene terveks ravida.

2020. a jõudis rinnavähi osas sõeluuringutele vaid 52% sihtrühmast, jämesoolevähi puhul 50% ja emakakaelavähi puhul 42%. Üks põhjus on see, et kutsed ei jõua adressaatideni. Suur osa inimestest ei ela sellel aadressil, mis on rahvastikuregistris. Kui elatakse üürikorteris, siis takistavad sageli omanikud selle märkimist registris alalise elukohana.

Teisalt ei anna see mingeid lisaõigusi korteri osas ja üürnikul on õigus oma elukohaandmed registreerida. Jõgeva, Põlva ja Saare maakonnas on aidanud inimestel end uurida lasta mammograafiabuss. Seal jõuab rohkem rahvast arstide pilgu alla. Ilmselt tulekski vähi sõeluuringutele hakata lähenema nagu koroonaviirushaiguse vaktsineerimisele, kus näiteks Tallinnas on püütud kaitsesüstimispunkte avada inimeste liikumist arvestades.

Mammograafia- jmt uuringubusse võiks hakata kasutama ka suuremates linnades ja sinna võiksid olla teretulnud kõik uuritavasse vanuserühma kuulujad. Hämmastav on veel, et meie digiriigis saab sõeluuringutele registreeruda peamiselt vaid telefoni teel, üleriigilise digiregistratuuri kaudu pole see võimalik.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ajafaktor
22. dets. 2021 21:09
Vähiravis peetakse soovitavaks tasemeks seda, kui raviga saab alustada 9 nädala ehk 63 päeva jooksul alates patsiendi esimesest kohtumisest arstiga. „Õigel ajal jõudsid ravini vaid rinnavähihaiged, kelle esimene raviseanss algas keskmiselt 52. päeval pärast esimest visiiti.“ Hilinemine raviteekonnal toimus nii pere- kui ka eriarstiabi etapis kõigi ülejäänud uuritud vähipaikmete puhul. Emakakaela- ja kopsuvähi patsientidel kulus ravi alguseni ligikaudu 100 päeva ning jämesoolevähi patsientidel 122 päeva. Auditi käigus läbiviidud Eesti Onkoloogide Seltsi eksperditöö põhjal ei käsitlenud näiteks perearst 24% ja eriarst 12% jämesoolevähi patsientidest õigel ajal. Kui patsient jõudis juba vähiravi keskusesse, tekkis viivitusi oluliselt vähem. Siiski jäi ekspertide hinnangul vähiravi spetsialistil õigel ajal käsitlemata 12% kopsuvähi patsientidest ning 13%-l juhtudest viivitati konsiiliumi järel jämesoolevähi ravi alustamisega.
temaatik
21. dets. 2021 18:45
https://www.err.ee/1608434378/riigikontroll-soovitab-tegelda-vahiravi-varasema-kaivitamisega Üks põhjusi, miks avastatakse pahaloomulisi kasvajaid liiga hilja, on vähene osavõtt sõeluuringutest. Aga ka siis, kui pahaloomuline kasvaja on juba avastatud, tekib raviga alustamisel eri etappides viivitusi, näitab riigikontrolli värske audit. Viivitused tekivad enamasti patsientide käsitlemisel: kui arst eksib ülevaatuse käigus, esmase diagnoosi panekul ega oska õigele uuringule saata. Samuti sellest, kui uuringute ooteaeg on pikk. Seisakuid ravis põhjustavad ka patsiendid ise – mõnikord ei tulda kokkulepitud vastuvõtule. Samuti pidurdavad ravi algust viivitused info liikumises: haigusloo kokkuvõtted (epikriisid) ei jõua tervise infosüsteemi, info on ebakvaliteetne jm. Lisaks soovitas riigikontroll teha sõeluuringutest osavõtmise inimestele võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks, sealhulgas luua võimalus broneerida aeg sõeluuringule ka üleriigilises digiregistratuuris.
vot tak
20. dets. 2021 21:34
Sellised sõeluuringud võivad tekitada patsiendile hoopis probleeme juurde, kui perearst ei saa uuringu tulemusest aru. Näiteks ei teata, millal on proovi analüüsi negatiivne vastus hea ja positiivne vastus halb. Võib–olla ei teata ka matemaatilisi sümboleid näitude ees. Asi tuli ilmsiks aasta aega hiljem, kui seoses vaktsineerimisega tunti huvi, kuidas vähihaigele võib vaktsiin mõjuda... Aasta tagasi toimus sõeluuring jämesoolekasvaja avastamiseks. Näitajaks oli peitvere hulk väljaheites. PERH-i laboris tehtud proovi analüüsi vastus oli negatiivne, mis tähendab, et probleemi ei ole. (Näit < 10 μg /g, referentsväärtus < 20). Kuigi uuringu vastus oli negatiivne pandi diagnoos, koostati epikriis, kus on kirjas koguni korduvhaigestumine, kuigi pole isegi esmast haigestumist olnud! Seega on valed ka digiloo aegkriitilised andmed. Kui paljude patsientide digilugu siis ära solgiti? Ilmselt jätkatakse ka samamoodi. Iga visiidi korral tuleb edaspidi pikalt selgitada, milles asi. Vale epikriisi koostaja ( 01.07.2020 00:00) perearst D01765 . Perearst peab sõeluuringul osalenud isikut uuringu tulemusest teavitama, mida aga ei tehta. Eesti Haigekassa jämesoolevähi sõeluuringu korraldusjuhend. Lisa 2. Negatiivse peitveretesti tulemuse teavituse vorm. Lisa 3. Peitveretesti positiivse tulemuse teavituse vorm.
lisa
23. dets. 2021 21:21
Selle perearsti arvates tähendab peitvere analüüsi negatiivne vastus ka kaasnevat haigust! Nii on see kirjas ka aegkriitilistes andmetes. Seega pole vahet, kas tulemus on negatiivne või positiivne, tekst digiloos on üks.