"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Pandeemia näitas maksusüsteemi iganemist (1)
20. detsember 2021
Foto: Pixabay

Pandeemia on suurendanud maailmas lõhet rikaste ja vaeste vahel – nõnda nagu üldse kriisides tavaks. Maailma meedias avaldati, et ainuüksi koroonavastane vaktsiin on toonud juurde üheksa miljardäri. Nende tipus asuvad omakorda Moderna ja BioNTechi juhid Stéphane Bancel ja Ugur Sahin – kummagi varade väärtus küünib ümmarguselt nelja miljardi dollari ehk umbes kolme ja poole Tallinna aastaeelarve mahuni.

Kõikide uute vaktsiinimiljardäride vara koguväärtus on üle 16 miljardi euro. Võrdluseks – Eesti riigieelarve maht on üle 13 miljardi. Postimees vahendas samas Pariisi majanduskooli koostatud maailma ebavõrdsuse raportit (World Inequality Report), kust selgus, et 2020. a kasvas miljardäride rikkus üldse rekordilise kiirusega.

Rikkaimad 10% elanikkonnast said mullu 52% ülemaailmsest sissetulekust, vaesem pool teenis vaid 8%. Põhjus on lihtne: pandeemia soosib tehnoloogiaid ja ligipääse tehnoloogiatele, mis võimaldavad edukust sõltumata piirangutest. Euroopa liberaalsetes turumajandustes on ebavõrdust vähendanud üldiselt vaid valitsuste sekkumine. Meil on endiselt esiplaanil dogma, et ettevõtlikkust ei tohi karistada ja maksudega ei mängita.

Eestiski on vaesemate ja rikkamate lõhe koroonaviiruse kriisis kasvanud. See ei ole aga otseselt statistikaga mõõdetav. Teatavasti ei tähenda vaesus enam ammu toidu või eluaseme otsest puudust, vaid ääremaalisust, üksindust ning võimaluste puudumist.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

maksumaksja
8. jaan. 2022 19:58
Näiteks Eesti tööandja jaoks on toimunud mitu varjatud sotsiaalmaksu tõusu. Esimesena tuli kohustus tasuda töölepinguga töötaja tervisekontrolli eest, teiseks aga töötaja osade haiguspäevade hüvitamine. Kes vabatahtlikult tahab, võib tasuda ka tööandja tervisekindlustuse eest. Boonuseks on see, et heade suhete korral pääseb tööandja ligi töötaja delikaatsetele isikuandmetele. Vajalikku infot võib saada kas töötervishoiuteenuse osutajalt või kindlustuseandjalt.