"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Tallinn kavatseb Valdeku tänava krematooriumile kasutusloa anda (0)
20. detsember 2021
Foto: Scanpix

Tallinna linnaplaneerimise amet kavatseb anda kasutusloa Valdeku tänava krematooriumile, mille ehitusluba ja projekteerimistingimused on kohtus tühistatud, vahendab BNS.

Kui tänavu veebruaris jõustus ringkonnakohtu otsus, mis tunnistas krematooriumi ehitamise õigusvastaseks, arvasid asja kohtusse andnud ümberkaudsed elanikud, et nüüd on vähemalt mõneks ajaks rahu majas, sest ilmselt tuleb ehitise seadustamiseks algatada detailplaneering, mille menetlus kestab mitu aastat. Aga võta näpust: Tallinna linnaplaneerimise amet menetleb praegu juba krematooriumi kasutusloa taotlust.

Sellega üritab linnaamet parandada oma varasemat möödalaskmist, kui detailplaneeringus ette nähtud kontorihoone muudeti projekteerimistingimuste täpsustamisega krematooriumiks, mis sai kiiresti ka ehitusloa.

Nii nagu seadus ette näeb, kuulutas Tallinna linn ka ajalehes, et on valminud Valdeku 113 detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu. Selleks, et eelnõuga tutvuda, tulnuks seada sammud linnaosavalitsusse või ehitisregistrisse ID-kaardiga sisse logida.

Kohus tunnistas krematooriumi ehitamise alusdokumendid õigustühiseks

See ja muud eksimused asja menetlemisel viisid selleni, et krematoorium pole tänaseni saanud tööle hakata, sest kohus on selle ehitamise aluseks olnud dokumendid õigustühisteks tunnistanud. Selleks, et ametlikust teatest krematooriumi rajamise kavatsust välja lugeda, oleks vaja selgeltnägija võimeid.

Linnaplaneerimise amet leiab, et kohtuotsus ei sega ebaseadusliku ehitise seadustamist nii, nagu seda Tallinnas korduvalt varemgi on tehtud. «Kasutusluba on Valdeku 113 krematooriumile kavas anda välja tähtajalisena kaheks aastaks, mis on piisav aeg, et langetada otsused võimalike edasiste menetluste kohta. Samuti saab selle aja jooksul langetada põhjendatud otsuse, kas krematooriumile tuleks anda tähtajatu kasutusluba või mitte,» teatas linnaplaneerimise ameti juhataja Ivari Rannama.

Ta lisas, et kohtud ei ole tuvastanud kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist. «Oleme kasutusloa menetlusse kaasanud ümberkaudsed elanikud ning ka kasutusloale esitatud vastuväidetest ei ilmne kaebajate õiguste rikkumist, mille alusel peaks kasutusloa andmisest keelduma. Ehitusseadustiku järgi saab praegu anda valmisehitatud krematooriumile kasutusloa või tuleb teha ettekirjutus selle lammutamiseks. Ettekirjutuse lammutamiseks saab teha, juhul kui ehitis ei vasta nõuetele ja sellega kaasneb oluline või kõrgendatud oht või kui see on põhjustanud piirnevate kinnistute omanikele üleliia koormava püsiva negatiivse mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada,» selgitas Rannama.

Raku elanikke esindav vandeadvokaat Liisa Linna advokaadibüroost Liverte näeb asja teistmoodi. «Uskumatu! Täitevvõim ignoreerib kohtuotsuseid,» lausus Linna.

«On äärmiselt taunitav, kui kohalikud omavalitsused pärast seda, kui kohus on nende poolt õigusvastaselt antud projekteerimistingimused ja ehitusload tühistanud, otsivad skeeme, millega kohtumenetluse ajal püstitatud hooneid seadustada või ehitust jätkata. Käesolevas vaidluses on kohus oma lõpplahendis selgelt väljendanud, et krematooriumi püstitamine Valdeku 113 kinnistule muudab olemuslikult kehtivat planeeringulahendust ning ilma uue planeerimismenetluseta krematooriumit kõnealusele krundile ette näha ei saa,» rääkis Linna.

Kasutusluba ei tohi riivata kolmandate isikute õigusi

Rannama sõnul sellist kohustust kohtuotsusest siiski ei tulene. «Riigikohtu hinnangul tuleb kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning kaaluda, kas anda kasutusluba või mitte, juhul kui ehitusloa andmisel on tehtud oluline sisuline viga. Sealjuures ei tohi kasutusloa andmine kaasa tuua kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet. Sellist võimalikku ülemäärast riivet linnaplaneerimise amet tuvastanud ei ole, samuti ei ole amet tuvastanud krematooriumi lammutamise eeldusi. Samas on krematooriumiteenuse järele olemas nõudlus, mis tähendab, et krematooriumi käitamine on avalikes huvides,» selgitas ta.

Sirje Liiv, kes oli üks krematooriumi vastu kohtusse läinud elanikest, nimetas toimuvat idiootsuseks ning lubas, et asjaga minnakse jälle kohtusse, sest sellise häbematusega elanikud leppida ei kavatse.

Kõige rohkem on kohtuvaidluses kannatanud matusebüroo Memoris, mis ei saa valmis ehitatud ja kõige vajalikuga varustatud hoonet krematooriumina kasutusele võtta. Ettevõtte esindaja Tarko Tuisk tõdes, et linna ja elanike vaidluses on Memorise huvid täiesti ära unustatud. Kasutult seisvat hoonet on tema sõnul vaja kütta ja muidu hooldada ning kui sellele lisada veel saamata jäänud tulu, siis olevat materiaalne kahju vägagi märkimisväärne. «Meie oleme ajanud oma asja ausalt, hoone on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja kõiki nõudeid järgides. See ei ole kellelegi kuidagi ohtlik, nii et kasutusluba on vaid juriidiline formaalsus,» lausus Tuisk.

Kui elanikud kasutusloa kohtus vaidlustavad, võib kohtuskäimisele kuluda mitu aastat. Esialgu on nii elanike kui ettevõtte jaoks kõige põletavam küsimus see, kas kohus keelab esialgse õiguskaitse korras krematooriumi töötamise asja arutamise ajal või mitte.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.