"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
LAENUDEST PRIIKS Vägivaldne mees sundis naise võlaorjusse (2)
20. detsember 2021
Tallinna linnameedia

“Olin kaua haiguslehel ja ei suutnud enam oma võlgu maksta. Kui mu elukaaslane elust lahkus, jäid ka tema võlad minu kanda,” meenutas keerulist olukorda tallinlane Lilija, kes võlanõustaja abiga on suutnud oma rohkem kui 10 000-eurost võlga vähendada 2000 euroni.

Lilija Kibuvitsal on kuhjunud aastatega eri võlgasid kogusummas rohkem kui 10 000 eurot. 2007. aastal, kui Lilija Tallinna kolis, võttis ta enda sõnul kergekäeliselt eri lühiajalisi laene. Tööl käies suutis ta tagasimaksetega graafikus püsida seni, kuni tema ellu tulid õnnetused. “2008. aastal peksis mu elukaaslane, kes nüüdseks on surnud, mu kõvasti läbi. Olin siis kaua haiguslehel ja ei suutnud enam võlgu maksta,” meenutas Lilija.

Lilija elukaaslane võttis samuti laene, mida käendas naine. Kui elukaaslane lahkus, jäid needki tema kanda. “Pärast seda tuli veel haigus peale. Ma ei maksnud ja võlad aina kasvasid. Ühel kuul ei maksnud, teisel kuul ei maksnud, nii see probleem käima läks.”

Võlanõustaja leidis lahenduse

Aasta tagasi pöördus ta võlanõustaja poole ja tänaseks on laenujääk vaid 2000 eurot. Lilija on arvestanud, et perekonna ja võlanõustaja toel saab ta võlgadest täiesti vabaks järgmisel sügisel.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja statistika järgi on meil iga viies inimene võlgades ja rohkem kui pooled võlgnikest on nendega tõsisemas hädas. Nii ka tallinlane Evert, kelle ootamatud olukorrad elus on sundinud võlgu võtma ja kes tagatipuks jäi kahe kuu eest töötuks. “Raha koguma on võimalik hakata hetkest, mil sul midagi jääb üle,” lausus ta. “Ma saan aru, et see on valikute küsimus. Alternatiiv oleks paljudele elada vanematekodus, aga inimesed ei lepi sellega. Nad tahavad ise elu alustada, võtavad riski ja edasine sõltub juba sellest, kuidas inimene suudab end ära majandada.”

Viimasel ajal ei ole Evert suutnud võlgade pärast eriti raha kõrvale panna. “Mingid tavalised laenud on mul 10 000-15 000 euro suurused,” ütles mees.

Võlgadest aitaks vabaks saada nõustaja. Samas tunnistas Evert, et võlanõustaja poole ta pöördunud ei ole ega näe selleks ka põhjust. “Kõik on ju ikkagi mõistuse piirides. Minu meelest ei ole siin midagi erilist. See on meie reaalne tänapäev, enamik eestlasi elab nii. Kui näiteks läheb läbi õhksoojuspump, mis peaks elektriarvet kolm korda vähendama, sul on aga laps ja maja külm, ongi lihtsalt selline sundseis. Siis tuleb laenu võtta.”

Kodulaenuks hiiglaslik sissemakse

Võlanõustaja otsib võlgnikule kiireima tee, kuidas laenudest vabaks saada. Sealhulgas annab nõu, kuidas koostada eelarvet nii, et sissetulek võimaldaks võlga kustutada.   

Lilija lugu on aga keerulisem, sest vägivaldsete episoodide järel tekkinud töövõimetus ei võimalda tal enam palgatööl käia. “Ma saan 200 eurot pensioni ning 30 eurot rohtude raha, kuid kohtutäitur võtab sealtki raha maha. See ei loe, et ma tööl ei käi,” kurtis Lilija.

Võlanõustaja juures sai aga Lilija teada, et enda suurima, 6000-eurose võla puhul saab ta tänavu aastast kehtima hakanud seadusemuudatuse järgi taotleda võla aegumist. “See 6000 eurot on kustunud,” rääkis ta. “Sain lahti sellest suurest summast. Tegime Üllega (võlanõustaja – toim) suure töö koos ära ja ma olen väga rahul ning õnnelik. Vaid natuke on jäänud, kohe saab see saba otsa. Luban, et ei võta enam kunagi ühtegi laenu. Sain sellise kogemuse, et karistan ka ise ennast ja mõtlen, miks ma nii loll olen olnud. Olin siis 19-20-aastane.”

Kui võlgadest on vabaks saadud, siis kas varasemad maksehäired jätavad jälje igaveseks, nii et pankade silmis on usaldusväärsus kaotatud? Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul saab näiteks kodulaenu taotleda, kui viimase maksehäire kustumisest on möödas vähemalt aasta. “Siis võiks ka omafinantseering olla 30 protsendi juures, sel juhul saaks kodulaenust rääkida,” lisas Pärgma.

Võlanõustajad on valmis selleks, et jõuluostude ja üleüldise hinnatõusu tagajärjel võib nende klientuur uuel aastal hüppeliselt tõusta.
Viimane aasta tõi nende kabinetti aga rekordiliselt palju investeerimispettuste ohvriteks sattunuid. “Võetakse võlgu, investeeritakse mingitele müstilistele saitidele ja siis saadakse aru, et on petta saadud ja satutakse väga suurtesse võlgadesse,” rääkis Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustaja Heete Simm. Tema sõnul tuleks headel aegadel raha natuke kõrvale panna ehk tegeleda säästmisega.

“Mitte öelda, et töötasu on liiga väike ja kõrvale panna ei saa. See ei ole tegelikult nii,” ütles Simm ja lisas, et jõuluostude tuhinas tasub vaadata, et need ei tiriks võlaorjusse. Suured elektriarved, üleüldine hinnatõus, jõuluostud ja ahvatlevad laenupakkumised – tuleb hoolikalt kaaluda, enne kui laenu võtmiseks läheb.

Juba väiksemate võlgade tekkimisel tasub kohe pöörduda võlanõustaja juurde. Pöörduda võib ka ennetavalt. Järjekorrad võlanõustaja juurde on praegu keskmiselt nädalapikkused ning kõigile tallinlastele on teenus tasuta.

Iga viies eestlane on võlgadega hädas
• Praegu elab Eestis rohkem kui 87 000 inimest, kes on oma võlaga sedavõrd hätta jäänud, et alanud on kohtutee.
• Keskmine end lõhki laenanud eestlane on 42-aastane meesterahvas, kes elab Harjumaal, käib tööl ja kelle keskmine brutosissetulek jääb 600 euro kanti. Kokku on tal kukil keskmiselt viis võlga.

Kuidas saada võlanõustajalt abi?
• Võlgadega hätta jäänut aitab Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustaja, kes töötab aadressil Männiku tee 92.
• Majja on ligipääs ka liikumispuudega inimestel. Registreerumine tööpäeviti kella 9-16 tel 666 0886 või e-posti aadressil volanoustaja@swcenter.ee. Lisaks saab võlanõu Tuulemaa 6, Akadeemia tee 34, Mahtra 44.
• Võlanõustaja võtab vastu esmaspäeviti kella 10-19, teisipäeviti kella 10-16, kolmapäeviti kella 10-19, neljapäeviti kella 10-16, reedeti kella 10-16.
• Kaasa võta isikut tõendav dokument ja dokumendid võlakohustuste kohta.
• Võlanõustamine on Tallinna ametlikule elanikule tasuta.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
8. jaan. 2022 20:39
Taliban ei luba naistel kodunt väljas tööl käia ega üldse midagi teha. Nad ütlevad, et naised ei tohi väljas käia. Kui naine kõnnib üksinda tänaval, öeldakse: „Sa häbitu naine, sa oled kakskümmend aastat kõike teinud, nüüd enam ei tohi …“ Kui välja läheme, nõutakse aru: „Kus on teie mees?“ Kui ühtegi meest kaasas pole, siis pekstakse ja öeldakse: kui näeme teid jälle siin ilma meheta, laseme maha. https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kuritegu-on-olla-haritud-hesaari-naine/
al
2. jaan. 2022 13:12
alal