"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Alasepp: Eesti jätkab laiaulatuslikku COVID-19 testimist (0)
21. detsember 2021
Dr Heidi Alasepp. Foto: Albert Truuväärt

„Testimine ja selle paindlik korraldus on pandeemias hädavajalikud varajaseks diagnoosimiseks, haigestumise prognooside tegemiseks ja epideemia ohjamiseks vajalike meetmete planeerimiseks. Vähem saame testida alles siis, kui viiruse levik on oluliselt vähenenud – vaktsineerimine on oluline meede, et selleni jõuda,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on valminud koroonaviiruse testimisstrateegia, milles kirjeldatakse põhimõtteid COVID-19 haigestunute varajaseks tuvastamiseks ja nakatumisahelate katkestamiseks.

Asekantsleri sõnul mõjutavad testimisstrateegia valikut viiruse levik ja riskitase. „Oluline on siin jälgida, milliseid üllatusi pakub koroonaviirus oma mutatsioonidega. Näiteks on ulatuslik testimine võimaldanud kiirelt välja selgitada uue omikrontüve leviku ja esimestele kolletele reageerida. Praegu peame laiaulatusliku testimisega kindlasti jätkama,“ lisas dr Alasepp.

Testimine on tervikprotsess, mis koosneb nakkusallika väljaselgitamisest, nakkusohu hindamisest, proovide võtmisest, proovide analüüsist ja vajalikest järelmeetmetest. Seetõttu on vastvalminud strateegia mõeldud juhindumiseks kõigile, kes on seotud koroonaviiruse leviku ennetamise ja piiramise, seire, laboratoorse diagnostika, COVID-19 patsientide ravi ja juhendite koostamisega.

Strateegia annab ülevaate epidemioloogilise olukorra hindamise alustest, erinevatest koroonaviiruse testimismeetoditest ning testimise korraldusest Eestis. Näiteks tuuakse strateegias välja, et koolides on kõrge nakatumise juures otstarbekas kiirtestimine ja madala leviku juures skriiningmeetodi kasutamine. Nn kontrollitud tegevuste (meelelahutus, kultuur, toitlustus) kohta leitakse, et vastavalt epidemioloogilisele olukorrale võib kaaluda osalejatelt negatiivse PCR- või antigeen-RTD testi küsimist sõltumata vaktsineeritusest ja läbipõdemisest.

Strateegia koostajad tõdevad, et nakkushaiguse pandeemilise leviku olukorras võib realiseeruda ootamatuid stsenaariume, mistõttu peab testimisstrateegia olema paindlik ning võimaldama nakatunute kiiret testimist ja vajadusel ka proovide sekveneerimist uutes, ettenägematutes olukordades.

Testimisstrateegia tugineb Maailma Terviseorganisatsiooni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Euroopa Komisjoni Tervise ja Toiduohutuse Peadirektoraadi juhistel ja soovitustel ning selle koostas sotsiaalministeeriumi ja terviseameti spetsialistidest ning infektsioonhaiguste, labori-, pere- ja haiglaarstidest koosnev töörühm. „Tänan südamest kõiki eksperte, kes selle strateegia valmimisele kaasa aitasid ning oma teadmisi ja aega panustasid,“ ütles dr Heidi Alasepp.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.