President Vladimir Putin hoiatas teisipäeval, et Venemaa on valmis võtma “sõjalis-tehnilisi meetmeid” vastuseks “ebasõbralikule” lääne tegevusele Ukraina konfliktis.

President on juba nädalaid süüdistanud USA-d ja Washingtoni juhitud NATO sõjalist alliansi pingete õhutamises Venemaa piiride lähedal, kuid need olid tema esimesed kommentaarid, mis vihjasid võimalikule konfliktile, vahendab BNS.

“Juhul, kui meie lääne kolleegide ilmselgelt agressiivne hoiak jätkub, võtame kasutusele kohased sõjalis-tehnilised vastumeetmed,” ütles ta kaitseministeeriumi kolleegiumil ajal, mil kardetakse Moskva sissetungi Ukrainasse.

Venemaa “vastab karmilt ebasõbralikele sammudele”, ütles Putin, lisades, et “tahab rõhutada, et meil on selleks täielik õigus”. “Venemaal on täielik õigus tegevusele, mis tagab selle julgeoleku ja suveräänsuse”. 

Ta väitis, et Venemaa ei nõua endale eritingimusi ning pooldab “ühtset ja jagamatut julgeolekut kogu Euraasia ruumis”. 

USA on alates novembri keskpaigast löönud häirekella, et Moskva võib kavandada ulatuslikku rünnakut naaberriigile Ukrainale, ning hoiatanud Putinit enneolematute sanktsioonide eest.

Lääne valitsused süüdistavad Moskvat umbes 100 000 sõduri koondamises oma piiri lähedale Ida-Ukrainaga, kus Kiiev on alates 2014. aastast võidelnud venemeelsete separatistidega.

Venemaa on eitanud sissetungi kavandamist ning nõudnud USA-lt ja NATO-lt oma julgeoleku õiguslikke tagatisi, nõudes alliansilt muu hulgas ittalaienemise peatamist.

Eelmisel nädalal esitas Moskva USA-le ja NATO-le nõudmised, öeldes, et allianss ei tohi vastu võtta uusi liikmeid ega rajada endistesse Nõukogude riikidesse sõjaväebaase.

“Oleme äärmiselt mures, et Venemaa kõrvale paigutatakse USA üleilmse raketitõrjesüsteemi elemente,” ütles Putin, täpsustades, et Rumeenia ja Poola on peagi võimelised Tomahawki tiibrakette välja saatma.

“Kui see taristu liigub edasi – kui Ukrainasse ilmuvad USA ja NATO raketisüsteemid –, siis nende Moskvani jõudmise aeg lüheneb seitsmele või kümnele minutile,” ütles ta ja lisas, et hüperhelirelvadega lüheneb see aeg veelgi. 

Konfliktile vihjamisest hoolimata ütles Putin, et Venemaa soovib vältida “verevalamist”.

“Tahame lahendada probleemid poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega,” ütles ta.

Kuid Venemaa liider kordas oma kaebusi Washingtoni toetuse üle Ukrainale, mis hõlmab Kiievi vägede väljaõpet ja neile rohkem kui 2,5 miljardi dollari panust.

Putini sõnul leiab see kõik aset “meie kodulävel”.

Ja isegi kui Moskva saab USA julgeolekutagatised, ütles Putin end olevat nende suhtes ettevaatlik, sest “USA taganeb kergesti kõikidest rahvusvahelistest lepingutest, mis ühel või teisel põhjusel muutuvad neile ebahuvitavaks”.

Lääs on hoiatanud, et Putin võib täiemahulise rünnaku algatamiseks kasutada Ukraina provokatsioonide ettekäänet.

Kiiev ja selle liitlased läänes räägivad, et Moskva on Ukraina konfliktis pikka aega osalenud, saates vägesid ja relvi toetama separatiste võitluses, mis on nõudnud üle 13 000 inimelu.

Venemaa eitab süüdistusi ja väidab, et Kiiev on mobiliseerinud pooled oma väed riigi idaosa konfliktipiirkonda.