"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Riigikontroll: postiteenuse korraldus on ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist, tarvis on rohkem pakiautomaate (0)
21. detsember 2021
Foto: Ilja Matusihis

„Olukorras, kus keskmiselt saadetakse Eestis inimese kohta üks kiri aastas ja postkontoris käiakse enamasti paki järel, on ilmne, et senine süsteem on ajale jalgu jäänud,“ ütles Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite.

Ehkki kirjade saatmine on vähenenud viimase kümnendiga viis korda ja praktikas eelistavad inimesed postkontoreile pakiautomaate, on universaalse postiteenuse korraldus jäänud aastate jooksul suuresti samaks. Riigikontrolli hinnangul on postiteenuse praegune korraldus tarbetult kulukas ja kahjumlik ning seda tuleks ajakohastada, võttes arvesse tarbijakäitumise ja teenusemahtude olulist muutumist. 

Universaalse postiteenuse kogumaht on kümne aastaga vähenenud ligikaudu 30%. 2020. aastal edastati universaalse postiteenusena 9,7 miljonit saadetist, millest lõviosa, 6,9 miljonit, olid sissetulnud rahvusvahelised kirjad, sh maksikirjad, millest 2/3 olid e-kaubanduse kaudu saadetud kirjad. Riigisiseseid kirju oli vaid 1,6 miljonit. Riigisiseste lihtkirjade osakaal teenuse kogumahust on vähenenud 47%-lt 16%-ni. Samuti on vähenenud riigisiseste pakkide saatmine universaalse postiteenusena, kuna pakiedastusteenust pakuvad arvukad logistika ja kullerteenuse ettevõtted ning suur osa tarbijaist eelistab pakke kätte saada pakiautomaadist.

Riigikontroll leiab, et praegune universaalse postiteenuse korraldus tagab küll põhiliste postiteenuste osutamise, kuid takistab sobivamate ja tänapäevasemate lahenduste pakkumist. Pikalt on olnud tegemata otsused, mis võimaldaksid leida tasakaalu postkontorit ja kirjakasti vajavate inimeste ning paindlikumaid lahendusi eelistavate inimeste vajaduste vahel. „Isegi kui postkontorit vähe kasutatakse, on see maapiirkondades kogukonna jaoks siiski emotsionaalne teema, sest kardetakse, et teenuse kättesaadavus muutub halvemaks,“ möönis peakontrolör Märt Loite. „Reaalsus näitab aga seda, et nii linnas kui ka maal on inimestel mugavam pakke saada ja saata pakiautomaadist, mitte piiratud lahtiolekuajaga postkontorist. Kuid maapiirkondades asuvad pakiautomaadid postiteenuse kasutajatest kaugemal kui postkontorid, mille võrgustik peab vastama 15 aastat tagasi kehtestatud nõuetele. Pakiautomaatide kättesaadavuse kohta aga nõudeid pole.“

Riigikontrolli hinnangul on praegune süsteem kulukas ning rahastamismudel ei toimi. Universaalse postiteenuse kvaliteet ja tingimused on määratud kindlaks õigusaktidega ning mõjutavad olulisel määral kulusid ja tulusid. ASi Eesti Post kulud universaalse postiteenuse osutamisel aastatel 2010–2019 ületasid tulusid kokku 31 miljoni euro võrra. Kahjumi prognoos aastateks 2021–2025 on 16,6 miljonit eurot. Kahjumi tekkimise põhjusteks on postivõrgule seatud nõuetest tulenevad kulud, kahanev nõudlus teenuse järele, alla teenuse omahinna sätestatud müügihind ja hinna muutmise viivitused.

Kulude katmise seisukohalt vajalik hinnatõus jäi mitmel korral toimumata, kuna aastatel 2017 ja 2019 ei teinud universaalse postiteenuse hinnastamise eest vastutanud minister Konkurentsiameti ettepaneku põhjal hinna tõstmiseks vajalikku otsust. Kuna hinda ei tõstetud järk-järgult, siis tõusis 2020. aasta äreval koroonakevadel kirja saatmise hind suisa 38%. Universaalse postiteenuse rahastamise süsteemi kuulub suure halduskoormusega protsess, kus Eesti Post küsib ülemääraselt koormavate kulude kompensatsiooni fondist, kuhu koguneb raha suures osas Eesti Posti enda sissemaksetest vabaturu teenuste osutamise pealt.

Eestis peab universaalse postiteenuse osutaja oma postivõrgu kaudu edastama ka perioodikaväljaandeid. Kuigi Eesti Post tõstab igal aastal perioodika kojukande hinda ja riik toetab rahaliselt maapiirkondades kojukannet, ei kata see maapiirkondade kojukande kulusid, sest tellijate arv on vähenenud ja kulud kasvanud. Seetõttu on teenuse hinnatõus paratamatu, kuid sealjuures ei tohiks ajakirjanduse kojutellimine muutuda luksusteenuseks. Riigieelarves perioodika kojukande teenusele toetuse määramine peaks põhinema tulu-kuluanalüüsil ja arvesse tuleks võtta ka kojukande toetamise regionaalpoliitilist mõju.

Kirjade kättetoimetamise kiirus on olnud aastaid alla seadusega nõutud taseme. Postiseaduse nõue toimetada 90% kirjadest kätte postitamisele järgneval tööpäeval jäi aastatel 2012–2019 täitmata. 2020. aastal muudeti senine ühe päevaga kättetoimetatav kiri kõrgema hinnaga ekspresskirjaks ning lisandus madalama hinnaga kiri, mille puhul jõuab kiri saaja postkasti kolme tööpäeva jooksul, misjärel suudeti 2020. aasta sügisel pakkuda seadusele vastavat teenust.

Riigikontroll leiab, et riigil puudub selge plaan universaalse postiteenuse pakkumise tuleviku kohta. Ükski arengukava või muu strateegiadokument postside valdkonna strateegilisi eesmärke ega nende saavutamise meetmeid ei käsitle.

Riigikontroll soovitab, et postivõrgu nõuded peaksid võimaldama vähekoormatud ja piiratud lahtiolekuajaga postkontorid ning postipunktid osaliselt asendada pakiautomaatidega. Seejuures tuleb selgitada välja, mis on need muud teenused, mille osutamiseks peab postkontor tingimata kohapeal olema, ja millised on võimalused asendada need alternatiivse lahendusega.

Riigikontroll soovitab muuta postiteenuse hinna võimalikult kulupõhiseks, sealhulgas kaotada bürokraatlik universaalse postiteenuse hüvitis. Lisaks leiab Riigikontroll, et kirja ja postipaki hinna määramine ei peaks olema ministri ülesanne. Kontroll kulupõhise hinnakujunduse üle oleks mõistlik panna Konkurentsiametile. Riigikontroll soovitab leida kompromissi perioodika kojukande üleriigiliseks toimimiseks – valikuks on kas kojukande dotatsiooni (riigieelarvelise toetuse) suurendamine või kandepäevade vähendamine kulude kokkuhoiuks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osutas oma vastuses Riigikontrollile, et ministeerium on alustanud universaalse postiteenuse ajakohastamisega. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister märkis, et teiste ministeeriumidega kooskõlastamisele on saadetud ministri määrus „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“, samuti on koostamisel postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Riigikontroll peab Majandus- ja Kommunikatsiooni­ministeeriumi novembri lõpus algatatud arutelusid sammuks vajalikus suunas. Samuti suurendati 2022. aasta riigieelarve kolmandal lugemisel maapiirkondades perioodiliste väljaannete edastamise toetust 2,75 miljoni euro võrra Eesti Posti dividendide arvelt.

Taustaks:

Eesti on liitunud ülemaailmse postikonventsiooniga, millega on riik võtnud kohustuse tagada, et kõigil kasutajatel ehk klientidel on võimalus kasutada universaalset postiteenust, mis hõlmab kvaliteetsete põhiliste postiteenuste püsivat pakkumist vastuvõetava hinnaga kogu Eesti territooriumi piires. Samuti peavad Eesti õigusaktid järgima Euroopa Liidu postidirektiiviga kehtestatud nõudeid.

Universaalne postiteenus on adresseeritud postisaadetiste – riigisisesed ja rahvusvahelised liht-, täht- ja väärtkirjad kuni 2 kg; postipakid täht-, väärtsaadetisena kuni 20 kg – järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest edastamine kogu riigi territooriumil.

Universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa nõuded aastatel 2019–2024:

■         215 postiasutust, avatud 5 päeval nädalas, iga päev 2 tundi;
■         maapiirkondades, kus postiasutus jääb kaugemale kui 5 kilomeetrit, on võimalik kirjakandja koju kutsuda;
■         1453 kirjakasti;
■         pensionide ja toetuste väljamaksmine postivõrgu vahendusel;
■         rahasiirde teenuse osutamine (ehk rahaülekannete tegemine) postivõrgu vahendusel;
■         perioodiliste väljaannete edastamine üle Eesti 6 päeval nädalas 1 kord päevas.

Ehkki tehnilised võimalused ja tarbijate eelistused on muutunud, ei ole postiteenuste tähtsus ühiskonnas tervikuna vähenenud. Kuigi kirju saadetakse posti teel praegu viis korda vähem kui kümme aastat tagasi, on postiteenuste tähtsus viimastel aastatel majanduse ja kaubanduse käigushoidjana jõudsalt kasvanud. Pandeemia ajal, karantiini tingimustes kujunesid postiteenused olulisemaks kui kunagi varem, võimaldades kodudesse suletud inimestel kätte saada vajalikke tooteid.

Universaalse postiteenusena edastatud kirjade arv aastatel 2010–2020 (miljonites tükkides)

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti kommentaar:

Tänan Riigikontrolli põhjaliku auditi eest ja mul on hea meel, et MKMi vaated kattuvad auditis väljatooduga. Näeme samu vajadusi kaasaegse postiteenuse pakkumiseks ja arenguks.

Postivõrgu nõudeid reguleeriv määrus on kehtinud suures osas muutumatuna ligi 15 aastat. Samas on selle aja jooksul nii inimeste harjumused ja eelistused, elukoht kui ka tehnoloogilised võimalused oluliselt muutunud. Eesti Post peab tagama, et teenused oleksid tulevikus paremini kättesaadavad, kuid see ei pea tingimata tähendama postkontorit, vaid võib tähendada ka pakiautomaati, kullerit, liikuvat juurdepääsupunkti nagu buss vms. Oluline on, et teenus oleks inimesele talle mugaval viisil ja ajal kättesaadav. Seega tervitame RK ettepanekut laiendada pakiautomaatide levikut, teisalt peavad postkontorid jääma sinna, kus neid on vaja ja kus neid on mõistlik hoida. Postiteenus peab toimima võimalikult kulupõhiselt, aga inimestele taskukohaselt ja universaalse postiteenuse hinna peaks kooskõlastama Konkurentsiamet.

On selge, et täna postiteenuse kättesaadavust reguleerivad nõuded vajavad kaasajastamist ja seetõttu saatsin ka vastavad muudatusettepanekud novembris kooskõlastusringile. Ka Riigikontrolli ettepanekuid arvestades töötame edasi postiteenuse arendamiseks ja uue aasta alguses on kavas algatada ka postiseaduse muutmise ettepanek.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.