"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
linnaeelarve üle miljardi euro Tallinn parandab õpikeskkonda koolides ja lasteaedades ning investeerib jalgrattateedesse (0)
21. detsember 2021

„Prioriteediks on mugav ja turvaline linnaruum, samuti pööratakse tähelepanu nii rohepöörde ja kliimakava elluviimisele kui ka õpikeskkonna parendamisele koolides ja lasteaedades,“ selgitas linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul käivitab Tallinna järgmise aasta eelarve mitmeid positiivseid muutusi.

Tallinna linnavolikogu võttis täna vastu 2022. aasta linnaeelarve, mille kogumaht on esmakordselt üle miljardi euro.

„Suur rõhk on lasteaedade rekonstrueerimisel, korraga rekonstrueeritakse järgmisel aastal üheksa lasteaeda, projekteerimisega alustatakse või jätkatakse veel 15 lasteaias. Olulised on investeeringud jalgrattateedesse ning tänavate jalakäijasõbralikumaks muutmiseks. Korralikud rattaga liiklemise võimalused tulevad näiteks rekonstrueeritavatele Vana-Kalamaja, Tulika, Jõe-Pronksi tänavatele ning lisaks luuakse muust liiklusest eraldatud rattateed mitmel pool kesklinnas,“ lisas volikogu esimees.

Rohepööre saab hoogu juurde

„Täiendava hoo saab sisse Tallinna kliimakava elluviimine. Järgmise aasta eelarves nähakse ette täiendavad vahendid rohepöörde ja kliimakava eesmärkide täitmiseks, muuhulgas hakatakse linnasutustele paigaldama päikesepaneele, ostetakse uusi busse ja tramme ning toetatakse korteriühistuid keskkonnasõbralike lahenduste rakendamisel,“ märkis Ossinovski.

Linna 2022. aasta eelarve üldmaht on 1 032 miljonit eurot. Tulude üldmahuks kavandatakse 868,4 miljonit eurot, millest maksutulud moodustavad 68 protsenti. Linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks summas 556 miljonit eurot ehk 11,8 protsenti rohkem kui 2021. aastaks prognoositud. Maamaksu tasutakse linnale prognoosi järgi 2022. aastal 25,4 miljonit eurot ehk samas suurusjärgus kui tänavu. Linna asutuste kaupade ja teenuste müügist kavandatakse saadavat tulu 90,1 miljonit eurot ehk 9,3 protsenti rohkem kui 2021. aasta täpsustatud eelarves.

Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused moodustavad 149,9 miljonit eurot. Saadav välisrahastus kasvab prognoosi järgi 14,4 miljoni euro võrra 23,9 miljonile eurole, mis on eeskätt seotud Tallinna Haigla projektiga.

Tegevuskuludeks on Tallinna linna 2022. aasta eelarves kavandatud 746,7 miljonit eurot. Tegevuskuludest moodustavad haridusvaldkonna kulud 39,1 protsenti ehk kokku 292 miljonit eurot. Linnatranspordi kulud on 15,2 protsenti ehk kokku 113,3 miljonit eurot. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu kulud moodustavad 11,3 protsenti kulude kogumahust, kokku 84,3 miljonit eurot. Kokku annavad need kolm valdkonda kulude kogumahust ligi kaks kolmandikku.

Linna põhitegevuse tulemiks on kavandatud 2022. aastal 84,1 miljonit eurot, mis vastab kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse nõudele, et oodatav põhitegevuse tulem peab olema null või positiivne.

Investeeringute maht suureneb pea kaks korda

Investeeringuteks on 2022. aastal ette nähtud 269 miljonit eurot ehk ligi kaks korda rohkem kui 2021. aasta täpsustatud eelarves. Sellest veerandi moodustavad investeeringud teedesse ja tänavatesse, kokku on teede ja tänavate kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks kavandatud 67,7 miljonit eurot. Investeeringud haridusvaldkonda moodustavad 22,3 protsenti kõigist investeeringutest, seda kokku summas 59,9 miljonit eurot.

Linnatransporti läheb 15,9 protsenti investeeringute kogumahust, kasvades 42,8 miljonile eurole, mis läheb ühistranspordi liinivõrgu korrastamisele ning 150 uue bussi ja trammide soetamisele. Kokku annavad investeeringud teedesse ja tänavatesse, haridusse ja linnatransporti peaaegu kaks kolmandikku kõigist aastaks kavandatud investeeringutest. Kultuurivaldkonna investeeringud moodustavad eelarvest 28,9 miljonit eurot. Investeeringud tervishoidu tõusevad 14,4 miljoni euroni, mille sisse on arvestatud Tallinna Haigla projekteerimisega seotud kulud.

Kommunaalvaldkonnas on kavas investeeringud suurtesse taristuobjektidesse, mis mõjutavad liiklust terves linnas: algab Rannamõisa tee rekonstrueerimine ja jõuab lõpule Peterburi tee projekteerimine. Põhjalik rekonstrueerimine ootab ka Kerese, Raja, Bornhöhe ja Ussimäe tänavat ja mitmeid väiksemaid tänavaid. Samuti alustatakse kahe uue rohekoridori ehk Putukaväila ja Klindipargi rajamisega. Eelarvega on ette nähtud vahendid ülekäiguradade ja mänguväljakute valgustuse ehitamiseks.

Haridusasutustele investeeringutekes ligi 60 miljonit

Haridusvaldkonnas kasvavad 2022. aasta eelarves tänavusega võrreldes nii tegevuskulud kui ka investeeringud. Tähelepanu pööratakse eeskätt laste liikumisharjumuste parendamisele ja tänapäevase õpikeskkonna arendamisele ning renoveeritakse mitmeid lasteaedu, koole ja huvikoole. Haridusasutuste investeeringuteks on ette nähtud 59,9 miljonit eurot, sh 16,3 miljonit koolidele ja 43,6 lasteaedadele.

Tallinna järgmise aasta sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eelarves pööratakse täiendavat tähelepanu vaimse tervise probleeme ennetavatele ja leevendavatele teenustele. Suurim investeering tervishoidu järgmisel aastal on 13,5 miljonit eurot Tallinna Haigla rajamist ette valmistavatele töödele. Haigla projekteerimisega alustati tänavu ning põhiprojekt peab vastavalt plaanidele valmima 2024. aasta alguses. Investeeringust on 2,2 miljonit eurot kavandatud linna eelarvest ja 11,3 miljonit eurot Euroopa Liidu toetuse arvel. Lisaks panustab linn Tallinna Haigla tegevuskulude katteks 1,2 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarve näeb ette pensionilisa suurenamist 150 euroni aastas. Lisaks hakkavad kõik põhikooli, gümnaasiumi- ja kutsehariduse õpilased saama kooliaasta alguses 50-eurost toetust.

Ettevõtluse valdkonnas rahastatakse 2022. aastal targa linna projekte ja toetatakse rohepööret muu hulgas ettevõtteid nõustava ringmajanduskeskuse loomisega. Olulise strateegilise investeeringuna ettevõtlusse panustab linn pool miljonit eurot Tallinna Ettevõtlusinkubaatorile, et toetada kesklinna uue loome- ja ringmajanduskeskuse rajamist, mis aitaks tootedisaini vallas alustavatel ja tegutsevatel ettevõtetel areneda ja annaks soovijatele nõu ringmajanduse valdkonnas.

Linnaplaneerimise valdkonnas on Tallinnas järgmisel aastal kavas keskenduda linnaruumi strateegilisele plaanile, Kesklinna üldplaneeringu ettevalmistamisele ning korrastada ajaloolise linnasüdame mälestisi. Selleks jagatakse kultuurimälestiste ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate hoonete korrashoiu ja säilimise tagamiseks 300 000 euro mahus restaureerimistoetusi. Samuti toetab linn hoonete konserveerimist, restaureerimist ning algsel kujul taastamist. Investeeringutena jätkatakse Toompea tugimüüri, linnamüüri, Pirita kloostri, Skoone bastioni ja vanalinna dominiiklaste kloostri Katariina kiriku katuse korrastamist ning restaureerimist kogumahus 1,26 miljonit eurot. Peamised linna tellimusel koostatavad detailplaneeringud on Pikaliiva 69 ja lähiala ning Pae 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering.

Linnateater ja loomaaia Pilvemets saavad linna toel valmis

Kultuurivaldkonna tegevuskuludeks on kokku kavandatud 29,4 miljonit eurot, mis on võrreldes 2021. aasta täpsustatud eelarvega 2,4 miljoni euro võrra rohkem. Pööratakse tähelepanu nii eesti rahvuskultuuri kui ka rahvusvähemuste kultuuride edendamisele, Tallinna kultuurielu tähtsündmuste toetamisele ning linna kultuuriasutuste arendamisele. Kultuurivaldkonna investeeringute mahuks kavandatakse 2022. aastal kokku 28,9 miljonit eurot, mida on ligi kolm korda rohkem kui tänavu. Lõviosa sellest – 13,4 miljonit eurot – on seotud Tallinna Linnateatri ehitustöödega.

Tallinna loomaaias on järgmisel aastal tähelepanu all kaks uut ekspositsiooni – valmib Kagu-Aasia troopilise vihmametsa ekspositsioonihoone ning algavad Tiigrioru ehitustööd. Tallinna botaanikaaias jätkatakse väliekspositsiooni – alpinaariumi, rosaariumi ja salikaariumi – uuendamist ning vana administratiivhoone ja talveaia kohandamist külastuskeskuseks.

Tallinna linnamuuseumi filiaalides tehakse 2022. aastal mitmeid olulisi värskendusi. Samuti jätkatakse laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivide tegevuse toetamist ja alustatakse ettevalmistusi 2023. aasta XIII noorte laulu- ja tantsupeoks. Jätkuvalt toetatakse kogukonda ühendavaid sündmusi korraldavaid asumiseltse ja kodanikuühendusi, aga ka traditsioonilisi Tallinna festivale: PÖFF, Jazzkaar ja Tallinn Music Week.

Investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2022. aastal kaasata laenu mahus kuni 90 miljonit eurot, millega koos kujuneks linna arvestuslikuks netovõlakoormuseks 2022. aasta lõpuks 32,3 protsenti põhitegevuse tuludest, mis jääb seadusega lubatud 80 protsendi piiresse.

Laenude teenindamiseks järgmisel aastal on kavandatud 19,2 miljonit eurot, millest on planeeritud linna laenude ja võlakirjade põhiosa tagasimakseteks 16,2 miljonit eurot ning intressikuludeks 3 miljonit eurot.

Kaasava eelarvega on linlastel võimalik 2022. aastal suunata eelarvevahendite kasutamist ühe miljoni euro ulatuses.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.