"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Linnapea Kõlvart: kriis tekitas ühiskonnas väga palju pingeid, meie eesmärk on inimesi ühendada (0)
22. detsember 2021

„Kriis tekitas meie ühiskonnas väga palju pingeid ja isegi lõhestas seda,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart selle aasta viimasel pressikonverentsil. „Me ei saa jagada inimesi lähtuvalt sellest, kas nad on vaktsineeritud või ei, mis rahvusest nad on, mis on nende poliitilised vaated. Meie jaoks kõik inimesed on tallinlased ja kõik inimesed on väärtus iseenesest.“

Kõlvarti sõnul on ühiskonnas lõhe viimasel ajal süvenenud. „Loodetavasti covidi kriis möödub,“ lausus ta. „Meie eesmärk on, et need pinged mida see kriis tekitas, ei jääks meie ühiskonnas meie hingedesse. Selleks on vaja ka avaliku sektori poolt anda õigeid signaale. Meie eesmärk on inimesi ühendada ja siis on ka lihtsam kriise läbida ja nendest välja tulla. Arvan, et me oleme selleks valmis.“  

Kohalikud valimised muutsid poliitilist maastikku

Kõlvarti sõnul ei saa mööduvale aastale tagasi vaadates kindlasti ümber ega mööda minna kohalikest valimistest, mis muutsid ka poliitilist maastikku, sealhulgas ka Tallinna linnas.

„Tänu valimistele saame praegu rääkida, et meil on linnavalitsuse uus koosseis. Minu arvates pole see ainult poliitiline tulemus. Me peame lähtuma sellest, et eelkõige on see sisuline tulemus. Linnavalitsuses on uus koosseis, uued inimesed ja see omakorda peab tähendama uusi mõtteid, uusi lähenemisviise, uut energiat. See on minu lootus ja ma arvan, et oleme suutelised ka sellist lähenemist ellu viima.“  

Kõlvart ütles, et käesoleval aastal võeti vastu järgmise aasta rekordeelarve – miljard ja 32 miljonit. „Number iseenesest ei tähenda midagi,“ lausus ta. „Omab tähtsust see, mida me soovime selle ressursiga teha. Meil on suured plaanid. Ma ei hakkaks täna eelarvest väga palju rääkima, sest sellest on palju räägitud. Ütlen vaid niipalju, et mul on hea meel, et me saame inimestel palku tõsta ja tekivad uued. Pole midagi teha, ka järgmisel aastal ootavad kriisid – nii covidi kui ka hinnatõusu kriis. Võibolla ka inflatsioon. Me peame inimestele täiendavat tuge pakkuma selles olukorras.“   

Kõlvarti sõnul on viimasel istungil kombeks teha tagasivaade. “Oleme harjunud ka sellega, kui räägime käesolevast ja eelmisest aastast, siis alustame sõnadega, et viimane aeg oli raske,” lausus ta. “Ja oligi see periood raske väga paljudele. Kindlasti tõi see uusi väljakutseid ka linnasüsteemile aga suuremas plaanis ma arvan, et meil on õigus öelda, et me saime hakkama.” 

Linn pakkus koroonakriisis lahendusi

Kõlvart ütles, et suuremad raskused olid tingitud covidi kriisiga. “Minu arvates suutis linn operatiivselt reageerida kui ka pakkuda süsteemseid lahendusi,” rääkis ta. “Oleme andnud lisatuge riigile vaktsineerimisprotsessi ülesehitamisel. Ainult Tallinna vaktsineerimispunktides on tehtud umbes 200 000 doosi, oleme pakkunud erinevaid võimalusi – nii suured vaktsineerimis keskused kui ka väiksemad vaktsineerimis punktid, -telgid ja -bussid, võimalus vaktsineerimiseks kodus.”

Kõlvarti sõnul on linn korraldanud vaktsineerimiskampaaniaid nii koolides kui ettevõtetes ja linnasüsteemi asutustes. “Oleme jaganud isikukaitsevahendeid, meie tublid MuPo ametnikud on kontrollinud ühistransporti,” rääkis ta. “Ma isegi ei ütleks et kontrollinud, vaid on tegelikult võtnud enda peale sotsiaalkampaania rolli – seletasid ja jagasid maske. Oleme isegi aidanud meie naabreid. Maardu linn sai meilt nii isikukaitsevahendeid kui ka oleme teinud koostööd ja ühistranspordi kampaaniat korraldasime MuPo abil ka Maardu linnas.”   

Kõlvarti sõnul püüdis linn aidata inimesi selles raskes olukorras kui ka toetada ettevõtlust. “Andsime soodustusi nii ettevõtjatele kui ka inimestele kas rendipindade soodustusega või lasteaia kohatasu soodustusega,” rääkis ta. “Tooks eraldi välja, et viimase kahe aasta jooksul just lasteaedades kehtestati erinevad soodustused, hariduslike erivajadustega lapsed tasuta, alates teisest lapsest tasuta aga ka lapsed vähekindlustatud peredest samamoodi tasuta.”  

Kõlvarti sõnul otsustati kindlalt Tallinna haigla projektiga edasi minna. “Sel aastal alustati projekteerimisega,” rääkis ta. “See on kindlasti üleriigilise tähendusega projekt ja me jätkuvalt ootame, et ka riik osaleb selle finantseerimisel. Igal juhul me viime selle projekti lõpuni. Projekt on tähtis Tallinna linnale, Eesti riigile ning eelkõige inimestele, kes väärivad kaasaegseid meditsiiniteenuseid. Kindlasti on see projekt mõeldud ka meditsiinitöötajatele selleks, et areneks meditsiin nii teenusena kui teadusena. Meie meditsiinitöötajad väärivad parimaid tingimusi aga muidugi ka meie patsiendid. ” 

Linnasüsteemi töötajate palk peab olema konkurentsivõimeline

Kõlvart ütles, et järgmiseks aastaks on eelarves ette nähtud palgatõusud peaaegu igas linnavaldkonnas. “See on muidugi tingitud ka praegusest majandusolukorrast, hinnad kasvavad,” lausus ta. “Eelkõige tähendab see seda, et linnasüsteemi töötajate palk peab olema konkurentsivõimeline ka laiemas plaanis tööturul.”  

Kõlvart ütles, et selle aasta üheks tähtsaks saavutuseks oli Tallinna Vee kontrollpaketi omandamine. “See mõju pole operatiivne ja lähiaastatel võibolla tallinlased otseselt tunda ei saa,” rääkis ta. “Pikemas perspektiivis oli see strateegiline otsus, sest ainult avalik sektor on huvitatud, et strateegiline ettevõte areneks eelkõige sisu poolest ja ei oleks ainult tuluallikas. Vesi on nii elu kui ka turvalisus. Selle eest peab vastutama eelkõige avalik sektor. Rääkimata sellest, et meid ootavad suured investeeringud, tehnoloogiate arendamine ja see kõik on võimalik siis kui linnal on suurem sõnaõigus. See otsus on kindlasti tulevikku suunatud otsus. ”       

Kõlvarti sõnul on suure mõjuga tänavu avatud Tondiraba park. “Unikaalne looduspark, uue lähenemisega,” lausus ta. “Kus on maksimaalselt säilitatud olemasolev loodus ja bioloogiline mitmekesisus. See on ka sümboolne selle pärast, et nüüd me saame öelda, et kauaaegne unistus on täidetud ja Tallinnast saab Euroopa roheline pealinn aastal 2023. See on väärikas tiitel aga ootab meilt sisulisi tegevusi ja see on vaid tee algus.”  

Kõlvarti sõnul on peamiseks eesmärgiks inimeste elukvaliteet, mitte moodsate tendentside elluviimine. “Igas valdkonnas peab inimeste elu paranema ja kõik uued tehnoloogiad, aga ka meie soov teha Tallinn veel rohelisemaks ongi selle eesmärgi saavutamiseks mõeldud,” lausus ta.  

Kõlvarti sõnul on kombeks rääkida, et loodus ja kultuur on vastandlikud mõisted. “Tegelikult kaasaegne arusaam peakski olema, et just kultuur suudab loodust hoida. Seda saavad teha kultuursed inimesed,” märkis ta. 

“Rääkides kultuurist, kindlasti üheks suuremaks objektiks või tegelikult linna sümboliks on Linnateater. Palju aastatid räägiti sellest, et teater vajab uut hoonet. Sel aastal algaski uue hoone ehitus ja see on muidugi väga sümboolne.”  

Kõlvarti sõnul oli üks samuti sümboolne otsus oli käesoleval aastal Politsei orkester järgmisel aastal muuta linnastruktuuri osaks, meie kolleegideks. “See pole ainult kultuurivaldkonnaga seotud otsus, vaid on väärtuspõhine otsus, aga ka ajalooline otsus. See on sümboolne ka selle pärast, et alates järgmisest aastast on Tallinn UNESCO muusikalinn.” 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.