"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
kuhu panna prügi? Pühade ajal tekib rohkem prügi, mida sortida (0)
22. detsember 2021

Pühade ajal kipub rahvas rohkem tarbima, on see siis söömise näol või ka läbi kingituste tegemise. Sellega seoses tekib jäätmeid pühade ajal rohkem just eluhoonete juures, näitab ka statistika.

Tallinnas kogutakse ühistute juures tavapäraselt eraldi segaolme-, bio- ning paberi- ja papijäätmeid. Mida aga teha hulga pakenditega, mida igapäevaselt tõenäoliselt ka tekib. Oluline on see, et pakend olmeprügisse ei läheks, sest siis ei ole seda võimalik ka taaskäidelda. 

“Näiteks verivorstipakendi puhul, mis pühade ajast järele on jäänud, on tegemist eelkõige pakendijäätmega või plastpakendiga, sest kile on plast number 4, mis läheb pakendikonteinerisse,” selgitas Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark.

Selle ühistu konteinerite hulgas, mille juures meie filmime, puudub segapakendikonteiner, kuhu saaks visata suure osa igapäevaselt tekkivaid plastpakendeid: kilekotte, pakkekile, kartongist piima- ja mahlapakendeid ja ka juustu- või vorstipakendeid, mis kõik peavad olema nö tühjad ja ilma toiduta. Vastasel juhul neid  ringlusse ei võeta. Juhul kui konkreetne pakendikonteiner ühistul puudub, siis keskkonnast hoolivad linnakodanikud viivad oma pakendid linna peal asuvatesse pakendipunktidesse, mida uuel aastal pidavat üle linna kokku tulema ligi 500.

“Kohvipakendi paneksin samuti pakendijäätmesse,” lausus Kristjan Mark. “Kui ta läheb sortimisliinile, siis sellel taaskasutusväärtust ei ole, pigem jõuab selline pakend jäätmekütuse hulka.”

Plastpakendeid saab ümbertöödeldes kasutada näiteks tekstiilitööstuses, või jäätmekütuses. Variante taaskasutuseks on tegelikult mitmeid. Paberpakend läheb materjalina ringlusse, et uut paberit toota. Paberikonteinerisse läheb ka tavaline pappkarp, kus sees on kingitus olnud. Paber ja papp peab olema kuiv ja puhas. “Kui ta on märg ja määrdunud, siis ei ole tal enam materjali taaskaustusväärtust, see on ka üks põhjus, miks paberit liigiti koguda,” lausus Mark.

Biolagunevad jäätmed peaksid biomahutisse jõudma ilma kilekotita, millel tuleks leida alternatiiv paberkoti või biolaguneva koti seast. Biojäätmete hulka kuulub ka näiteks munakarp, mida sageli paberikonteinerisse poetatakse.

“Mina loomulikult kiidan neid inimesi, kes üldse biojäätmeid liigiti koguvad. Eks need kotid tuleb pärast sealt välja sõeluda, neid täna seal sees ikka on,” rääkis Kristjan Mark.

Kuusepuud hakkavad samuti kohe ilmuma konteinerite juurde, konteinerite kõrvale tasub kuuski aga jätta siis, kui ühistu on tellinud ka nende äraveo.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.