"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
otsi abi Kuidas tulla toime üksindusega jõuluajal ja aastavahetusel? (0)
23. detsember 2021
Foto Pixabay

Jõulud ja aastavahetus võivad nii mõnelegi üksikule või emotsionaalses madalseisus inimesele kujuneda aasta ängistavaimaks perioodiks, mil tühjustunne süveneb rohkem kui muul ajal. Kuna jõulud on traditsiooniliselt perepühad, tunnevad nii mõnedki üksikud hingelist rusutust juba advendiaja alates.

„Ühelt poolt võib mõjutajaks olla pimedam aeg, mille tõttu oleme sagedamini väsinumad ning esineb rohkem niisama pikutamist,“ nentis TÜ kliinikumi psühhiaatriakliiniku arst-resident Magda Kõljalg. „Ka liigume kehva ilma tõttu vähem õues ringi. Nii jäävad võib-olla tegemata mitmed meelistegevused: jalutamine, sõprade nägemine jpm. Kuna jõulud ja aastavahetus on traditsiooniliselt pere või lähedaste ringis veedetavad sündmused, on üksikutel suurem tõenäosus sel ajal nukramaks muutuda – ikka lähevad mõtted üksioleku põhjustele.“

Pühade ajal on sotsiaalmeedia tulvil ilusasti ehitud kuusepuid, võrratuid roogasid ja perekondade fotosessioone. „Kuid nagu sotsiaalmeedias ikka, postitatakse sinna kõige helgemad hetked ja nägemata jäävad inimeste rasked momendid,“ märkis Kõljalg. „Sedasi tundubki, et teistel on kõik parimas korras ja tekivad võrdlused enda eluga.“

Ometi võivad end üksildaselt tunda ka pereinimesed. Ehk on põhjuseks seegi, et jõuludega seostuvad meil kõigil tugevad normid ja ootused, milline peab olema üks õige aastalõpp ning kuidas käivad asjad täiuslikes peredes. Kõrgete ootuste surve all on pereriiud kerged tekkima. Mõnikord lisavad paineid nukrad mälestused omaenda lapsepõlvekodunt, kuhu pühade ajal külla minna ei tahagi, olgu põhjuseks oma soovide allasurumise vajadus, seltskonda sulandumise raskused või suutmatus vanade arusaamatuste eest andeks paluda/anda.

„Sellepärast on väga oluline, et me märkaksime inimesi – ka võhivõõraid – enda ümber,“ rõhutas telefonipõhise nõustamis- ja suhtlemisteenuse Abitaja eestvedaja Sirli Haavik. „Naeratus või sõbralik sõna võib sõna otseses mõttes olla kellelegi päeva või nädala tähtsaim sündmus.“

Üksinduse korrastav mõju

„Parajas annus üksindust on psüühikat korrastava ja raviva toimega, seega kasutagem üksinduse positiivset poolt,“ soovitas psühholoog-koolitaja Anneli Salk. „Muuhulgas ei tasu unustada, et ajad vahelduvad meie kõigi elus: on olemas üksinduse aegu ja inimestega koos olemise aegu – nagu on öeldud Koguja raamatus, et on aeg külvata ja on aeg lõigata. Samuti on aeg suhelda ja aeg olla üksildane. Ükski eluperiood ei ole kestev. Ka see on normaalne, kui teistel käib trall, aga minul valitseb vaikus.“

Nii nagu väikeste lastega peredes on vanematel teinekord raske leida hingetõmbeaega iseendale, saabub kord päev, mil lapsed ütlevad „ära sega!“ või algab töötuna mere ääres jalutamise järel tööperiood, mil intensiivne suhtlus lausa väsitab. Seetõttu on Salgu sõnul oluline osata rõõmu tunda ja ära kasutada aega, mis elus just parajasti on, sest see möödub. „Ja ka selle üle ei tasu kurvastada, et ükski aeg ei ole lõplik ega igikestev,“ rõhutas Salk. „Igal ajal tasub teha just seda, milleks teistel perioodidel võimalust pole olnud – näiteks üksinda olles saab koristada kasvõi kappe, külastada vanu sõpru, mõelda elu üle järele ja korrastada oma mõttemaailma, saata uusaastatervitusi, vaadata vanu filme…“

Õnn on otsuse küsimus

Paari- ja pereterapeut Siivi Hansen tõi välja, et üksi olemisega seostuvad sageli samad mõttemustrid, mis õnne tundmisega. „Üksildustunne võib tekkida ka suures seltskonnas ning teisalt: need, kes ongi üksinda, on sellega kohanenud,“ mõtiskles Hansen. „Mille poolest erineb pühade periood tavalistest päevadest?“

Teisisõnu: sageli tekitame me teatud probleemid endale ise. „Võib ju esitada hüpoteesi, et kuna päike on madal, pimedat aega on palju, tegevuse intensiivsus langeb, sündmusi ei toimu, annab see aeg võimaluse iseendasse süveneda. Töölt-koju ühetaolise rutiiniga tekib tüdimus ja siis võibki juhtuda, et inimene hakkab vaatlema, kes on ta ümber, millises kodus ta elab, palju tal raha on – ja plaat lähebki käima! Kes on nn drama mama, annab sellega lähedastele sõnumi: aidake mind, ma ei saa hakkama!“

Sealjuures juhtis Siivi Hansen tähelepanu, et mitte kõik ei soorita pimedal ajal enesetappu – osad ongi siis väga õnnelikud, et saab rahulikult kodus heegeldada ja lugeda. „Seega põhinebki suur osa inimese tundmustest sellel, kas ta tahab leida head või negatiivset,“ tõdes Hansen. „Üksi olemine on nagu õnnetunne. Kas ma olen üksi/õnnelik või mitte? Otsusta ära! Kõik sõltub valikutest.“

Siivi Hansen on kohanud sedagi, et inimesed ühest küljest justkui tahaksid oma ellu midagi (partnerit, lähedust), teisalt aga pole selle saamiseks valmis midagi ette võtma. Oma tunded näitavad, kuhu sa pead liikuma – valu viib talumatust reaalsusest uue olukorra juurde. „Või siis mitte,“ jätkas Hansen. „Kuni me vabandusi leiame ja lükkame muudatusi mingil põhjusel edasi, ei ole asi järelikult nii hull ja hetk ei ole veel õige. Inimene teeb ikka seda, mis on talle kasulik.“

Kui tulevad külalised, kas sa viitsid pärast lauda koristada? „Kui sa tahad üksinduse asemel kellegagi koos olla, oled sa valmis enda harjumusi muutma, midagi omalt poolt vastu pakkuma?“ soovitas Hansen kaaluda. „Või on nii nagu üks eluaegne naistemees vanemaks saades tunnistas: ma naisi tahan küll, aga ma ei taha nendega koos elada.“

Aeg mõelda kõigele uuele

Anneli Salk soovitas aastavahetuse üksildustunnet silmas pidades iseennast uues variandis tundma õppida ning mõtiskleda, kuhu eluga ollakse jõudnud. „Ühe toreda tegevusena võiks nüüd ette võtta oma soovide kirjapaneku,“ juhendas Salk. „Nii saab vaadata ka minevikku ja mõelda, mida on meenutada kasvõi mööduvast aastast. Seejärel võiks mõelda, mida järgmiselt aastalt soovida. Võib teha ka soovide või unistuste kaardi, kuhu kirjutada oma 10 (miks mitte 20 või 30) soovi: mida tahan õppida või kogeda uuel aastal ning mida soovin oma elus hoida. See kinnitab oma unistusi ja nii saab läbi mõelda oma uue aasta visioonid. Kas need praegusel ebakindlal ajal plaanideks saavad, on iseasi, aga vähemalt saame oma visioonid läbi mõelda.“

Ühtlasi pani Salk südamele, et visioonid ja unistused ei peaks olema jäigad plaanid stiilis, et iga hinna eest peab algaval aastal veel ühe võõrkeele selgeks saama või karjääriredelil edasi rühkima. „Elus on midagi enda võimuses ja mingi X-faktor, mis ei ole enda teha, kus juhus või saatus sekkuvad. Pingevabaks eesmärgiks võib olla kasvõi kvaliteetaeg heade raamatute ja ajakirjade seltsis,“ lisas psühholoog, kelle sulest on ilmunud põnev ensearenguraamat „Mina oma elus.“

Üksi olles, mil meel kurvaks võib minna, tasub mõelda ka tuttavate peale – äkki on keegi veel üksinda? „Alati võib saata postkaardi, e-kirja või helistada,“ soovitas Salk. „Ja telefoni järele haarates ei maksa mõelda eestlaste rahvusliku arhetüübi peale, mille kohaselt on rääkimine hõbe ja vaikimine kuld. Seevastu tuleks lihtsalt endale teadvustada, et ka see on okei, kui teine ei soovi suhelda – pole ju võimalik teada, mis sisemonoloog toimub parajasti kellegi teise peas. Andkem teisele vabadust ja ruumi reageerida nii nagu ta reageerib. Kui ta ei võta telefoni vastu või ei vasta meilile, tal on selleks õigus Samahästi võib juhtuda, et teisel on väga hea meel ning rõõm on kahekordne.“

Peamine on leida oma üksinduses hingejõudu tõsta silmad inimeste peale. „Iga päev võib oma elus midagi rõõmsat kogeda,“ soovitas Salk meeles pidada.

Pole häbiasi professionaalset abi otsida

Ka Magda Kõljalg nõustub, et nii valusatest tundmustest väljatulekuks kui nende ennetamiseks on vajalik tegeleda enda kui tervikuga. „Jälgida tuleks, et toitumine oleks regulaarne ja mitmekesine, uni oleks kosutav, päevadesse jaguks füüsilist aktiivsust ning lähedaste olemasolul oleks hea nendega suhelda,“ andis Kõljalg nõu. „Lisaks tuleb kasuks hobidega tegelemine ning enda või teiste kohta positiivsete detailide kirja panemine. Kui veedad aastavahetuse üksinda, siis oleks soovituslik sotsiaalmeediast ja uudistest väike paus teha ning pühendada see aeg täielikult iseendale.“

Kui mured muutuvad igapäevasteks ja hakkavad mõjutama tema muid toimetusi (näiteks tööl, koolis, poes käimine, söömine, uni, hügieen), tuleks otsida välist abi. „Esimeseks kohaks, kuhu pöörduda, võiks olla oma perearst,“ leidis Kõljalg. „Perearst saab vajadusel kas ise abi pakkuda või soovitada edasist käsitlust psühhiaatri või psühholoogi poolt.“

„Abi otsimist ei peaks kindlasti pelgama,“ julgustas ka Sirli Haavik. „Eriti raskeks vaimse tervise seisukohast teeb praeguse olukorra koroonakriisist tekkinud ebakindlus tuleviku osas. See on surunud meid veelgi suuremasse isolatsiooni. Kui olla juba sügavas depressioonis, tuleb leida professionaalset abi. Depressioon ei ole pelgalt meeleolu langus, vaid püsiv seisund.“

7 soovitust üksindusega toime tulla:

1. Kasuta aega meelepäraselt.

Keegi ei tea, kui kitsilt või heldelt on meile elamiseks aastaid antud, seetõttu on iga päev väärt, et seda täisväärtuslikult elada – midagi head tähele panna ja sellest rõõmu tunda.

2. Ole füüsiliselt aktiivne.

Mugavustsoonist välja astumine nõuab pisut pingutamist, kuna lihtne on pikkadeks pühadeks nn „ära vajuda.“ Hoia endal silm peal, et aktiivne eluhoiak säiliks ja end liikumises hoida!

3. Ole vaimselt aktiivne.

Keegi pole kunagi liiga vana, et midagi uut juurde õppida. Kui oma mälu pidevalt kasutada, säilib hea mõtlemisvõime pikkadeks aastateks ning pole karta vaimset vanadust.

4. Leia endale uusi võimalusi.

Ka koroonakriisis leidub huvitavaid võimalusi, neist tuleb ainult kinni haarata. Kui vähegi uurida, võib selguda, et mitmed üritused on tasuta, nii, et mahuvad ka eelarvesse ära.

5. Tee iga päev midagi ise oma tervise heaks.

Alati on sobiv aeg alustada sportlikuma eluviisi või tervislikuma toitumisega, peaasi, et järjepidevust jätkuks.

6. Ole avatud suhtleja.

Kahtlemata on mugav tuttavate-sõprade ringis suhelda, kuid alati on värskendav tutvuda uute inimestega. Suhtlemine peletab hirmu, et ollakse kõrvale jäetud ning toob tunde, et ollakse osalised teiste elus.

7. Hoia fookuses positiivsust.

Positiivne eluhoiak teeb meele rõõmsamaks. See on isikliku valiku küsimus – kas märgata enda ümber head või probleeme. Kibestunud inimene, kel on ikka midagi halvasti, on tüliks eelkõige iseendale, sest elurõõm voolab kauge kaarega mööda. Kahtlemata leidub alati midagi, mis võiks parem olla, alates ilmast, majanduslikust seisundist, tervisest. Kuid tuleb vahet teha asjadel, mis on meie võimuses muuta ning asjadel, mida me ei suuda muuta.

(Allikas: Anneli Salk)

Kust saab psühholoogilist abi?

• Vaimse Tervise Nõustamine https://registratuur.peaasi.ee/kriisi pakub videosilla vahendusel tasuta tuge igapäevaeluliste muredega toimetulekul. Üks nõustamine kestab kuni 60 minutit ning nõustajaga saab rääkida kuni 5 korda. 26-aastased ja nooremad saavad valida www.peaasi.ee noortekeskuse teenuse. Lisaks postitatakse kasulikku ja positiivset informatsiooni Facebooki lehel https://www.facebook.com/VaimseTerviseNoustamine

• Ärevuse, masenduse ja teiste vaimse tervise murede korral saab helistada tasuta tugiliinile 660 4500 või pöörduda videonõustamisele www.palunabi.ee/vaimnetervis

• Tallinna perekeskus: Psühholoogiline nõustamine, internetinõustamine, pereteenistus, tugiisikuteenistus, päevakeskus. Tel 655 6088, E–R kl 9–18.

• Tallinna psühholoogiline kriisiabi MTÜ Eluliin: psühholoogiline abi. E–R kl 15–19 tel 631 4300.

• Eluliini usaldustelefon (eesti keeles) kl 19–7 tel 655 8088.

• Noorte usaldustelefon N–L kl 19–22 tel 646 6666.

• Usaldustelefon (psühholoogiline abi) iga päev kl 19–23 tel 126 (eesti keeles).

• Telefonipõhine tasuta nõustamis- ja suhtlemisteenus Abitaja eakatele ja erivajadustega inimestele: www.abitaja.ee ja E–R kl 9–17 tel 6500 650. Kõik juba registreeritud abivajaja ja vabatahtliku vestluspartneri paarid saavad omavahel rääkida mistahes ajal ja mahus ka nädalavahetuseti ja pühade ajal. Iga moodustatud paar saab unikaalse telefoninumbri, mis neid omavahel ühendab ja mis on kasutusvalmis 24/7.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.