"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Koroonaviirus põhjustas Norras beebibuumi Taanis lisandus ööpäevaga 15 000 uut koroonajuhtumit (1)
27. detsember 2021
Foto Pixabay

Taanis on koroonaviirusnakkused viimasel ajal kiiresti kasvama hakanud.  Päeva jooksul on registreeritud ligi 15 000 uut koroona infektsiooni. Taani raadio ütles, et see on rekordarv. Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv on tõusnud 579-ni, kellest 71 on intensiivravis.  

Taanis hakkas koroonanakkuste arv järsult tõusma detsembri alguses ning jõulunädalaks näis tempo juba ühtlustumas.  Taani tervishoiuminister Magnus Heunicke pahandas hiljuti  Facebooki grupiga, mis kutsus inimesi üles vaktsineerimis- ja testimispunkte ummistama. „Inimestel kästakse aeg kokku leppida ja siis mitte kohale tulla,“ kirjutas ta.  „See on äärmiselt ebasolidaarne ja laastav Taani jõupingutustele võidelda koroonaviirusega.”

Parlamendisaadik Pernille Skipper kirjutas Twitteris, et mitusada inimest ei jõudnud 23. detsembril Kopenhaagenis Frederiksbergi testimispunkti. Koht oli ette valmistunud rahvahulgaks ja tööle oli kutsutud lisapersonali.  

Norras rahu enne tormi?  

Norras seevastu on nakatumise määr langenud alates detsembri keskpaigast, mil Norra kehtestas ranged koroonapiirangud.  

Nüüd oodatakse riigis jõulupühade mõju. Tervishoiuameti juht soovitas aga suhtuda kahanevatesse numbritesse ettevaatlikult. „Võib juhtuda, et vaatamata piirangutele on omikron tõusuteel, kuid seda näeme alles aja jooksul,“ ütles Bjørn Guldvog.  

26. detsembril teatati, et ööpäeva jooksul registreeriti riigis 1989 uut koroonainfektsiooni. See oli 1716 nakatumist vähem kui nädal varem pühapäeval. Haiglas oli jõulupühal 307 patsienti, 24 võrra rohkem kui jõululaupäeval.  

Laupäeval teatati ka koroonaviirusega seotud kõrvalmõjust, mida on täheldatud ka Soomes.  

Koroonaviiruse pandeemia põhjustas Norras beebibuumi. Ringhäälingu teatel sündis 2021. aasta üheksa kuuga Norras 2037 last rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Norras sünnib igal aastal umbes 50 000 last. Suurim kasv oli märtsis 2021. Toona sündis 376 last rohkem kui 2020. aasta märtsis.  

Rootsis karmistati koroonapiiranguid  

Rootsi peaminister Magdalena Andersson ütles jõulupühade ajal, et Rootsis ööklubid nädalavahetustel ja aastavahetusel ei pidutse.  

Rootsi kehtestas eelmisel nädalal mitmeid uusi piiranguid. Restoranide piiranguid karmistati ning kõik suuremad spordi- ja kultuuriüritused jäeti ära vähemalt jaanuari keskpaigani. Samuti piirati rahvamassi liikumist kaubanduskeskustes ja ühistranspordis.  

Rahvaterviseamet avaldas 23. detsembril värskeimad andmed koroona kohta. Rootsi ringhäälingu SVT andmeil kasvas toona koroonanakkuste arv eelmise päevaga võrreldes enam kui 5000 võrra. Samal päeval teatati kuuest uuest koroonaga seotud surmajuhtumist. Kolmapäeval oli intensiivravis 87 inimest.  

Rootsis on pandeemia algusest saadik koroonaviirus diagnoositud enam kui miljonil inimesel. Lisaks on koroonaviirusega seotud haigusesse surnud üle 15 000 inimese. 

Soome Terviseameti (THL) juht Mika Salminen, viroloog Mika Salminen, ütles Soome Raadio 1 hommikusaates, et kohutavalt raske on ennustada, millised mutatsioonid pärast omikroni veel tulevad.  

Salmineni sõnul edenevad vaktsineerimised igal juhul hästi, kuigi vaktsineerijaid otsitakse juurde. Vaktsineerimine käib umbes samas tempos kui eelmisel suvel. „Vaktsineerimine ei ole lihtne – see vajab õigeid oskusi,“ tuletas Salminen meelde.  

Kuna koroona on väga nakkav ja leviv haigus, võib see nakatada korraga paljusid inimesi ja peatada mõned tegevusalad. Kõige olulisem kogu pandeemia jooksul on olnud tervishoiu, haiglate ja nende intensiivravi toimimise tagamine. „Masshaigestumise ajal testimine ja viiruste jälgimine enam ei tööta, kuid sotsiaal-, tervise- ja muudes ühiskonna kriitilistes valdkondades on neid siiski vaja,“ ütles Mika Salminen.  „Kui inimesed on vaktsineeritud ja haigust on põetud, rahuneb see lõpuks maha. Inimese immuunsüsteem töötab nii, et rakud õpivad viirust ära tundma ja selle tapma. Isegi kui on infektsioon, ründab mäluefekt viirust.“ 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
27. dets. 2021 19:14
http://mixednews.ru/archives/165757 Vene gripp aastal 1889.