"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
telemagasin "siin tallinn" Doktor Alice Lill: nakatunuid tuleb juurde tundidega, keegi ei taha seda haigust põdeda (0)
28. detsember 2021

„Covidi haiged on haiglasse jõudes ikka juba nii haiged, et loomulikult nad usaldavad arste,“ ütles Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) koroonaosakonna juht Alice Lill. „Koju minnes, kui me palume patsientidel hiljem see „peale põdemist doos“ teha, siis ütlevad, et jah, ma teen seda. Ja ma räägin oma tuttavatele. Keegi ei taha seda haigust põdeda.“ 

Saatejuht Neeme Raud vestles doktor Alice Lillega ja alustas pealkirjadega, näiteks nagu „Omikron – see uus covidi tüvi on lihtsalt külmetus“ – me ei peaks justnagu muretsema selle pärast. Pealkirja taga oli küll üks Eesti teaduskoja liikmeid. 

Alice Lill: 
Ma usun, et me peaksime muretsema, sest meil on veel väga vähe andmeid nagu ikka. Kui omikron laiemalt levima hakkab, siis alguses haigestuvad noored. Öeldakse, et nakatunuid tuleb juurde tundidega. Ma ikkagi muretsen, sest see jõuab kodudesse, jõuab vanemateni. Ma ei julgeks öelda, et tegu on ainult külmetusega. 

Neeme Raud: 
Lugesin seda pealkirja ja mõtlesin, et kas maailm on siis tervikuna hulluks läinud? Riigid panevad ennast juba kinni selle uue tüve tõttu ja meie siin ütleme, et ärge muretsege. 

Alice Lill: 
Kui me vaatame neid vahepealseid perioodi, kus haiglaravinumbrid hakkasid väga tõusma, siis me jääme alati sutsukene hiljaks selle kinni panemisega. Võib-olla praegu meil oleks võimalus võtta eeskuju ja mõelda natukene ette. 

Neeme Raud: 
Mis toimub praegu Ida-Tallinna keskhaiglas, teie koroonaosakonnas? 

Alice Lill: 
Meie osakond on avatud, meil on hetkeseisuga 20 haiget. Suurt koormust momendil pole. Aga me ei saa ka sulgeda, sest näha on, et ka teiste Tallinna haiglate koormus on väiksem, kui see oli siin kuu-poolteist tagasi. Ja eks me ole natukene selle jaanuari keskpaiga ootuses, et mis siis? Nagu te enne küsisite, kas see on lihtsalt külmetus. Mis siis ikkagi juhtub? Kas me näeme väga olulist haiglaravi vajaduse kasvu? 

Neeme Raud: 
Kuidas ennast kõige paremini kaitsta, ma olen nüüd kolm korda juba vaktsineeritud. Aga ikkagi on mure, et ma võin ka saada selle, kasvõi raske külmetuse. 

Alice Lill: 
Kui te olete kolm korda vaktsineeritud, siis see, et te jääte raskelt haigeks ja satute haiglasse, mida me keegi ei taha – see tõenäosus on tegelikult väga väike. Jah, need vaktsiinid on uued. Inimesed on võib-olla kohati natukene pettunud, et miks alguses öeldi, et ma teen kaks süsti ja siis on kõik hästi? Nüüd on kolmas doos ja tegelikult eks me ootame praegu andmeid sellest, millal tuleb tõhustusdoosi uuesti tõhustada. Ma olen enam-vähem kindel, et seda tuleb teha. 

Neeme Raud: 
Nii et kui ma nüüd novembris tegin, siis ilmselt kuskil kevadel või kevadsuvel tuleb veel teha? 

Alice Lill: 
Eks me saame neid andmeid, kõik vaatavad praegu hästi palju Iisraeli poole, kus on tegelikult esimesena võetud kohe kasutusele tõhustus doosid. Mis sealt tulema hakkab? Antud hetkel on andmed, et omikron tüvi ei ole sinna veel nii väga oma pesa teinud. 

Neeme Raud: 
No aga inimestel on ikkagi mure, et jälle süstitakse midagi meie kehadesse, mis ei kuulu sinna. Meie kehasid nõrgendataks. Teooria, et me oleme kõik mingi suure eksperimendi osa. 

Alice Lill: 
Noh, need on sellised kummalised mõtted. Mina olen väga teaduspõhine inimene, oma töös samamoodi ja ma usaldan teadust. Seda teadlased ei oska meile praegu öelda, mis toimub aasta pärast, mis toimub kahe pärast. Me ei teadnud ju tegelikult ka poolteist kuud tagasi veel seda, et tuleb üks uus tüvi. Ja ilmselt tuleb veel, võib-olla tuleb veelgi. Tõenäosus, et me jääme aastateks selle viirusega elama nagu täna professor Merits ütles, et pandeemiast saab epideemia ja siis see järjest langeb. Ikkagi väga oluline on vaktsineeritud inimeste hulk. Eestis ei ole sellega veel kõik hästi. Ja võib-olla see ka, et see tõhustus dooside tegemist peaks oluliselt tõsisemalt võtma ja endale teadvustama. 

Neeme Raud: 
No kuidas me jõudsime sellisesse olukorrani? Me uskusime ju Eestis, et oleme väga ratsionaalsed teaduspõhised inimesed ja korraga selline suur küsimärk paljude peas teaduse suhtes? Minu jaoks on see täiesti ootamatu ja üllatav kaaskodanikke vaadates. 

Alice Lill: 
See võib-olla natukene üllatab. Kui me meediat loeme ja seda, mida inimesed arvavad ja usuvad. Ma küsin inimestelt kes haiglas on, kust nemad oma infot saavad või mida nad usuvad. Neil on võib-olla mingid teistsuguseid inforuumid, väga palju loetakse infot sotsiaalmeediast kus on täiesti kontrollimatu postitusvoog. Ja inimesed tihtipeale usuvad kõike seda. „Aga mulle keegi seal ütles ja temal juhtus nii“ – väga palju meelevaldseid seoseid luuakse. Et inimesel tekib peale vaktsineerimist mõni terviseprobleem, siis ta ei mõtle, et see on seotud tema tervisliku seisundi või mingisuguse muu probleemiga – siis mõeldakse kohe, et see on vaktsiin. Riputatakse see postitus kuskile ja siis keegi korjab selle üles ja nii see läheb… 

Neeme Raud: 
Ja lõpuks jõutakse ikkagi arstide juurde, arste ikkagi usaldatakse siis kui on häda ikka päris suur. 

Alice Lill: 
Covidi haiged on haiglasse jõudes ikka juba nii haiged, et loomulikult nad usaldavad. Nad tahavad saada maksimaalset ravi ja mõni ütleb, et äkki me saaksime nüüd selle vaktsiini siis ära teha. Me siis seletame, et nüüd on sellega natukene hiljaks jäädud. Koju minnes, kui me palume neil siis hiljem see „peale põdemist doos“ teha, siis ütlevad, et jah, ma teen seda. Ja ma räägin oma tuttavatele. Keegi ei taha seda haigust põdeda. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.