"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
PPA suhtub abipolitseinike arvu tõstmise plaani skeptiliselt (0)
29. detsember 2021
Foto: Rene Suurkaev

Siseministeeriumil on eesmärk jõuda kümnendi lõpuks praeguselt umbes 1300 abipolitseinikult 3000-ni, kuid politsei- ja piirivalveamet (PPA) suhtub selle saavutamisse skeptiliselt, vahendab BNS.

Lahkheli tõi välja äsja valminud siseaudit abipolitseinike tegevuse juhtimise tõhususest, kus PPA osutas, et 3000 abipolitseinikku aastaks 2030 on ebareaalne. Eriarvamuse põhjuseks on eelkõige raha.

Optimaalne abipolitseinike arv on 1500

PPA peadirektori asetäitja Krista Aas ütles Postimehele, et praeguse rahastuse juures on optimaalne abipolitseinike arv 1500. «Üle selle tähendaks olulisi lisakulutusi nii varustuse soetamisel, koolitamisel kui ka abipolitseinike töö korraldamisel: kaasamine, personaliarvestus jne,» nentis Aas.

Katteta soovidOmal moel joonistuvad siinkohal välja eri lähenemised, kuidas ministeeriumid kulutusi planeerivad. Näiteks detsembri keskpaigas, kui valmis riigikaitse arengukava, rõhutas kaitseministeerium mitu korda, et nad on sinna kavandanud vaid kulutused, mis nende arvutuste järgi on tehtavad ning rahaga kaetud.

PPA on hinnanud 3000 abipolitseiniku eesmärgi täitmise rahaliseks lisavajaduseks 25 miljonit eurot aastas. «Selline summa tuleneb ennekõike vajadusest täiendava väljaõppetaristu, instruktorite ja rühmajuhtide ja varustuse järele. Ilma väljaõppe ja varustuseta ei saa me abipolitseinikke vajalikul moel kaasata,» selgitas Aas.

«Eesmärgid peavadki olema ambitsioonikad,» nentis siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd ja kinnitas, et sihid on PPA kriitikast hoolimata endiselt jõus.

Murd meenutas, et kui ta omal ajal päästeametis ennetustööd alustades lubas kolme aastaga vähendada tulesurmasid 15 protsenti, öeldi samuti, et see pole võimalik – aga tegelikult oli. «Nii et kas nüüd just 3000, aga me vähemalt püüame. Tahtjaid on, peame nad vaid üles leidma.»

Uute ja ametisse sobivate abipolitseinike leidmine pole lihtne

Siseministeeriumi uuringud näitavad, et iga viies 15–60-aastane inimene on valmis siseturvalisuses vabatahtlikuna kaasa lööma, kuid Murdi sõnul jääb asi sageli pidama koolituste ja varustuse taha.

Krista Aas PPA-st sellist optimismi ei jaga. «Isegi kui riik leiab selleks raha, ei ole uute abipolitseinike leidmine lihtne. Seda on näidanud ka eelnevate aastate värbamiskampaaniad.»

Üks murekoht, mis ka auditist välja tuli, on abipolitseinike passiivsus. PPA-le on oluline, et nad panustaksid vähemalt 60 tundi aastas. Nn surnud hingi on aastatega küll vähemaks jäänud, aga neid siiski leidub. «Inimestest, kelle oleme välja koolitanud ja varustanud, on turvalisusele kasu ainult siis, kui nad tegutsevad. Viimastel aastatel oleme selle nimel töötanud ning aktiivsete abipolitseinike osakaal on kasvanud 23 protsendilt 42-le,» selgitas Aas.

Kui hiljuti on meediast läbi käinud poliitikutest abipolitseinike Jaak Madisoni ning Ester Karuse vabastamine, siis abipolitseinike audit tõi selles küsimuses välja omapärase probleemi: mitteaktiivsete abipolitseinike vabastamine on õiguslikult keeruline.

Vabastada saab inimese enda algatusel või siis, kui ta ei vasta kutsesobivusele, nagu juhtus Madisoni ja Karusega, kelle vabastamine polnud seetõttu otsene probleem, lihtsalt passiivsus selleks alust ei anna. Rühmajuhtide hinnangul tekitab mitteaktiivsete liikmete hoidmine aga ebaotstarbekat töö- ja halduskoormust, sest nendegi osas tuleb jälgida koolituste läbimist ning tervisetõendite kehtivust.

Napib häid rühmajuhte

Head rühmajuhid on võluvits, ent abipolitseinike auditis nenditi, et Eesti eri piirkondades leidub neid ebaühtlaselt.

«Kui võtta 10 000 inimese kohta, siis vähem on abipolitseinikke Harjumaal ja Ida-Virumaal, parem kaetus on Põlva-, Võru- ja Jõgevamaal,» selgitas auditi juht Tarmo Olgo. «Seal, kus abipolitseinikke on vähem, tuleb nende kaasamisega rohkem vaeva näha. Peab ka aru saama, milliste ülesannete täitmiseks abipolitseinikke rohkem vaja on, kõiki pole ainult patrulli vaja.»

Võrumaa abipolitseiniku ja kohaliku poliitiku Anti Haugase (RE) sõnul on nende kandis trumbiks väga head rühmajuhid, kes ise otsivad aktiivselt abipolitseinikke. «Teisalt võib öelda, et on aastakümnetepikkune järjepidevus. Vanemad veteranid käivad senini aktiivselt väljas ja nooremaid tuleb peale. Kõige tähtsam, et osatakse hästi kaasata. Lõuna-Eestis üldiselt on kaasajad väga head tööd teinud,» rääkis ta.

Üle viie aasta abipolitseinikuna tegutsenud Haugas teenib eelkõige patrullis ja iga nädal tuleb tal töötunde erinevalt. «Harva on selliseid kuid, et ei käigi väljas, aga vahel tuleb ka 40–45 tundi kuus. Sõltub ka sellest, kui palju on patrullivajadust.»

PPA pakutava keskkonna ja tingimustega on Haugase sõnul väga hästi. «Kunagi käisin Metsavenna jaanitule ajal patrullis koos lätlastega, see võis olla juhus, aga minu meelest on Eesti abipolitseinike varustus parem kui Läti politseinikul. Kõigil, kes tahavad, on uued vormid. Kõik, kes tahavad, saavad koolitustele minna,» lausus Haugas.

Ta rõhutas, et abipolitseiniku töö puhul ei saa oodata, et kõik tehakse ette-taha ära, igaüks peab ise teada andma, mis koolitusi ja varustust tal vaja on.

Vabatahtlikke plaanitakse kaasata senisest rohkem

3000 abipolitseinikuni jõudmine on vaid üks osa siseministeeriumi soovist kaasata senisest ulatuslikumalt vabatahtlikke siseturvalisusse. Hiljutisest ajast võib tuua näiteks kriisiinfotelefoni 1247 ning häirekeskuse.

«Kui kümme aastat tagasi tegime nalja vabatahtlike demineerijate teemal, siis nüüd hakkab see tõeks saama,» lausus Murd. Siseministeerium on täpsemalt määratlenud, mis oskusi ja lisajõude neil kriisiolukorras vaja on.

«Demineerijaid oleks kriisolukorras vaja topelt nii palju kui tavaolukorras. Tavaolukorras neid sündmusi nii palju ei ole ning meil pole mõtet neid palgal hoida. Samas on demineerijate väljaõpe hästi kulukas. Näiteks nende puhul, kes on varasemas elus olnud demineerijad, oleks jube kahju lasta sellistel oskustel raisku minna. Põhimõte ongi, et kui meil on suur hulk spetsiifiliste oskustega inimesi, siis miks mitte neid kaasata, hoida neid soojas ning oma organisatsioonide küljes, et olla lõpuks ka kriisides võimekamad.»

Paar nädalat tagasi, kui avaldati värske riigikaitse arengukava, nenditi, et siseturvalisusega seotud tegevused nagu massiohje, piiri- ning objektikaitse on endiselt alarahastatud. Toona tõdes Murd, et ebakindel rahastus pärsib tema vastutusalas võimekust planeerida tegevusi ja kulutusi pikemalt kui paar aastat. Sõjalisele riigikaitsele on tagatud kaks protsenti SKT-st, siseturvalisus aga niiöelda kivisse raiutud rahastusega arvestada ei saa. Mure jõuab otsapidi vabatahtlike temaatikani.

Puudu üle 4 miljoni euro

Siseministeeriumi arvutused näitavad, et kui praegu on kõikide siseturvalisuse vabatahtlike peale 2,7 miljonit eurot, siis nende arvu kasv eeldaks 6–7 miljonit. Sel juhul saaks ministeerium tagada vabatahtlikele toe, varustuse ja väljaõppe.

«Lisaeelarve taotluse me 2019. aastal esitasime, siseminister on leidnud lisaks ühekordseid sutsakaid – järgmiseks aastaks 300 000 kõikide siseturvalisuse vabatahtlike peale – ja nn püsirahastust on suurendatud 150 000 võrra. Aga seda on selgelt liiga vähe,» nentis Murd.

PPA-st on kostnud signaale, et kui abipolitseinike rühmad on suured, siis rühmajuhte kipub kohati väheks jääma ning see mõjutab nende koormust.

«Põhja regioonis on muudatuste tulemusel rühmad praegu tõepoolest kasvanud alguses kavandatust suuremaks,» nentis Krista Aas. «Selle probleemi leevendamiseks otsitakse rühmajuhtidele abikäsi. Teistes regioonides saame veel hakkama, aga on ka selge, et mida aktiivsemalt on abipolitseinikud kaasatud, seda suurem on rühmajuhtide koormus.»

Seda, et rühmajuhte on rühmade suurusega võrreldes vähe, auditist selle juhi Tarmo Olgo sõnul otseselt ei ilmne. «Pigem rõhutati, et rühmajuhid on tavalised politseinikud, kes teevad oma igapäevatööd. Neile on abipolitseinike juhendamine lisakoormus. Aga teisalt on see igal juhul vältimatu ülesanne. Ehk et need kaks poolt küllalt hästi kokku mängiksid, peab inimesi olema.»

Olgo rõhutas, et selles, kuidas abipolitseinikke värvata, ühildada ja koos toimima panna, audit etteheiteid ei teinud.

«Seal on keskkond loodud, aga kui vaatame kaugemasse tulevikku, siis kindlasti on vaja õiguslikult üht-teist täiendada, teha ja mõelda,» lausus ta.

Auditi juht kiitis PPA valikut liikuda suunas, kus abipolitseinikel ja kutselistel politseinikel oleksid võimalikult sarnased oskused. Praegu takistab abipolitseinikele vajalikul määral koolituse andmist ressursinappus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.