"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
video Statistikaameti juht: seekordne rahvaloendus on täiesti unikaalne (2)
29. detsember 2021

“See loendus on täiesti unikaalne, sest valdav osa neid tunnuseid, mida me rahvaloendusel otsime, me tegelikult saame kätte inimest  üldse tülitamata ehk siis registrite põhiselt. See küsitlus, mis  täna algas, on tehtud selle jaoks, et saada vastused nendele küsimustele, mida registrites ei ole,” rääkis Statistikaameti juht Urmet Lee.

28. detsembril algas kogu Eesti elanikke hõlmav suur rahvaloendus, mida viiakse läbi iga kümne aasta tagant.  Tegu on 12. rahvaloendusega ning sel korral toimub see esmakordselt veebi teel.

E-küsimustikku saab täita uuringud.stat.ee keskkonnas või veebilehe www.rahvaloendus.ee kaudu. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit.

Võrreldes viimase rahvaloendusega, mis toimus 2011. aastal, on sel korral küsimusi kordades vähem. Kokku on  neid umbes kümme. Küsimused puudutavad  teemasid, mille kohta registritest infot ei leia.

Rahvaloenduse projektijuht Liina Osila sõnul põhinevad need inimese siseveendumusel või enesehinnangul. “Küsimused puudutavad siis näiteks usulist veendumust, et kas inimene tunneb mingisugust seost mingi usundiga, milline on tema hinnang oma tervislikule seisundile, kas tal on tervisest tulenevaid mingisuguseid piiranguid,” täpsustas Osila.

Küsitakse näiteks ka eesti keele murrete koht

Samuti küsitakse küsimusi keeleoskuse ja eesti keele murrete kohta.  Küsitlus on oluliseks sisendiks, et saaks teha otsuseid näiteks kultuuripoliitikas  või pärandikultuuris.

“Me igale inimesele, kelle e-maile me teame, saadame alates homsest  ka individuaalsed kutsed. Ja meie üleskutse on  tõesti see, et  kõik, kes selle kutse saavad, palun vastake meile,” lausus Lee.

Rahvaloenduse e-küsimustikku saab täita kuni 22. jaanuarini. Seejärel, 1.–28. veebruarini kogutakse rahvaloenduse küsitlejate abil andmeid neilt kohustuslikku juhuvalimisse sattunud inimestelt, kes mingil põhjusel ei saanud või ei jõudnud e-küsimustikku täita. Kogutud ja analüüsitud andmeid hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist, vahendab BNS.

E-küsimustikku saab täita uuringud.stat.ee keskkonnas või veebilehe www.rahvaloendus.ee kaudu tuvastades end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit inimese kohta.

Rahvaloenduse küsimustiku veebikeskkonda sisenedes tuleks veenduda, et tegemist oleks https://uuringud.stat.ee lehega, sest aeg-ajalt üritavad petturid veebiaadresse kopeerida, muutes need õigete aadressidega väga sarnaseks. Kui siiski tekib kahtlus, siis peab teadma, et rahvaloenduse küsimustiku täitmiseks saab siseneda ka veebilehe www.rahvaloendus.ee kaudu. Seda aadressi on lihtne meeles pidada ja ka ise Google’i otsingusse sisse lüüa.

Rahvaloenduse küsitlejad ei küsi pangakonto infot,

Rahvaloenduse küsitlejad ei küsi pangakonto infot, ühtki pin-koodi ega palu teha ülekannet või end identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Kui keegi rahvaloendaja nimel seda siiski teeb või on muul põhjusel alust inimest kahtlustada, siis peaks helistama statistikaameti klienditoe telefonil 625 9300 ja kontrollida küsitleja nime või ID-numbri järgi, kas tegemist on õige inimesega. Lisaks saab ise otsida küsitlejat tema nime järgi rahvaloenduse veebis kontaktide lehel.

Rahvaloenduse käigus kogub statistikaamet suurema osa andmetest küll riigi registritest ja veebiküsitlusega, kuid sellele järgnevad väiksemas mahus ka telefoni ja kodukülastusega intervjuud valimisse kuuluvatele inimestega, kes ei ole mingil põhjusel veebiküsitlusele vastanud. Rahvaloenduse küsitleja tunneb ära vastava töötõendi järgi. Lisaks kannavad nad loenduse sümboolikaga erksates toonides salli ja kindaid. Kui tekib kahtlus, kas  ukse taga on ikka õige küsitleja, peaks paluma tal näidata töötõendit, kus on kirjas nii tema nimi kui ka ID-number. Kahtluse korral saad helistada statistikaameti klienditoe numbril ja küsitleja info üle kontrollida. Kui küsitleja keeldub töötõendit näitamast, on õigus pöörduda politseisse, sest tegemist võib olla petturiga.

Kui tekib mõni muu kahtlus, näiteks tundub, et internetis levib rahvaloenduse võltsküsimustik, palub statistikaamet sellest kindlasti esimesel võimalusel teada anda rahvaloenduse infotelefonil 625 9300 või pöördudes politseisse. Politsei- ja piirivalveamet on rahvaloenduse toimumisega kursis ning ka veebipolitseinikud hoiavad sellel silma peal.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tähelepanek
1. jaan. 2022 20:23
Näiteks rahvaloenduse ankeet on koostatud nii, et terviseandmeid püütakse siiski kahtlase võttega välja meelitada. Kui religiooni kohta vastamisel on olemas lahter, et „ei soovi vastata”, siis terviseküsimuste puhul seda ei ole. Alles siis, kui liigud „edasi”, siis tuleb küsimus, „kas soovid jätta vastamata”.
delikaatsed isikuandmed
28. dets. 2021 19:59
Usku ja tervist puudutavatele küsimustele vastamine on kõigile vabatahtlik. https://rahvaloendus.ee/et/loendus-2021/kkk.html#Kas-loendus-on-kohustuslik-11