„Olukord kvartalisisestel kitsamatel teedel ja kõnniteedel on päris keeruline,“ lausus Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, kelle sõnul on tänavate ääres parkivad autod lumekoristuse seisukohalt väga suureks takistuseks.

Svet ütles, et samas lumekoristus toimub jätkuvalt ja olukord paraneb pidevalt. „Alates pühade algusest 24.detsembrist kuni tänaseni on linna poolt välja veetud u 55000 m3 lund,“ sõnas ta.

Probleemid parkivate autode osas on abilinnapea sõnul viimastel aastatel pigem suurenenud, sest tänavatel liigub üha rohkem autosid.

„Orienteeruvalt 20 – 50 % tänavaäärsetest parkimiskohtadest jääb esimesel korral puhastamata,“ tõdes Svet, kelle hinnangul on probleemiks eelkõige inimeste ükskõiksus, sest paljudel juhtudel ei reageeri nad ka lumeveost teatavate liiklusmärkide peale. „Eriti palju probleeme on parkivate autodega väiksematel tänavatel.“

Tallinnas mitmel pool tänavate puhastamisega tegeleva Eesti Keskkonnateenused ASi tänavahoolduse valdkonna juht Elmo Meier sõnas, et probleem on sarnane kõigis linnaosades.

„Näiteks Põhja-Tallinn, kus on olemas parkimist keelavad statsionaarsed märgid, aga see ei aita mitte midagi. Haaberstis on Õismäe osas parkimisprobleem päris tõsine ja Mustamäel-Lasnamäel on see terve linnajao ulatuses,“ kirjeldas Meier, kes enda sõnul probleemi lahenemist lähiajal ei näe.

„Ega mul ühtegi head lahendust selle jaoks ei ole, sest neid autosid kuhugi panna ei ole ja sellest tulenevalt tulebki talvisel ajal leppida keerulisemate liiklusoludega,“ märkis ta.

Teavitustest ja hoiatustest kipub väheks jääma

Munitsipaalpolitsei Ameti avalike suhete spetsialisti Meeli Hundi sõnul teevad linnaosad ise lumekoristuse teemal aktiivselt teavitustööd – koristusgraafikud on üleval nii LO kodulehel kui ka sotsiaalmeedias. „Põhja-Tallinnas näiteks tehakse ka aktiivselt tööd tänaval. Lisaks ajutistele liikluskorraldusvahenditele, mis keelavad parkimist lumekoristuse päevadel, pannakse ka kirjalikud teavitused auto kojameeste vahele,“ kirjeldas ta.

Hunt ütles, et tänavate koristus käib päevade kaupa. „Näiteks varasematel aastatel probleemsetel Valgevase ja Malmi tänaval oli koristust segavaid sõidukeid vaid neli ja kui MUPO ametnikud nende omanikega

ühendust võtsid, pargiti autod koheselt ümber,“ lausus ta. „Inimesed on sellel aastal märksa mõistvamad, koostööaltimad, leplikumad ja rõõmsameelsemad. Selle kõige eest meie piirkondlike inspektorite poolne suur tänu.“

Hundi sõnul on siiani laekunud ka üks kirjalik avaldus selle kohta, et auto lumekoristust takistab.

Tavapäraselt võetakse tänavapuhastamist takistava auto omanikuga ühendust ja palutakse tal sõiduk ümber parkida. Kui see ei õnnestu, siis jäetakse auto tuuleklaasile teavitus. Hoiatustrahv määratakse Hundi sõnul vaid juhul, kui on rikutud Liiklusseaduse nõudeid.

Võõrtööliste poolt hüljatud autode mure on leevenemas

Kui veel paari aasta eest tekitasid Mupole lisamuret kodumaalne naasnud võõrtööliste poolt linna maha jäetud sõidukid, siis praeguseks on selles osas olukord oluliselt paranenud, kuigi selliseid sõidukeid linnaruumis siiski veel leiab.

„Piirkondlikud inspektorid on teinud suvel-sügisel palju eeltööd ja hüljatud autod on kas utiliseeritud või tänavapildist eemaldatud,“ lausus Hunt. „On ka juhuseid, kus vahepeal Eestisse mitte pääsenud võõrtöölised on tänaseks taas tööle tagasi pöördunud ja auto on ära viidud.“

Hunt ütles, et selliste sõidukitega on enim muret kesklinna piirkonnas, kus hetkel on selliseid omanikuta autosid neli tükki, hüljatud autosid on ka Lasnamäel.

„Omanikega ühendust saada ei õnnestu, samas ei ole tegemist romudega ning sõidukid on korrektselt pargitud. Seega on selliste autode puhul tegemist „surnud“ ringiga,“ nentis ta.