"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Loomaaia direktor Tiit Maran lõppevast aastast: vihmametsa ekspositsiooni ehitus tundub imena (0)
30. detsember 2021
Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran. Foto: Albert Truuväärt

„Positiivse poole pealt tuleb ära märkida kindlasti aasta alguses alanud vihmametsa ekspositsiooni ehitus,“ ütles Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran. „See tundub täieliku imena, vaadates kogu sellele keerulisele olukorrale, mis meie ümber ehitustandril on tekkinud ja arvestades, kui pikka aega tagasi need summad paika määrati selle ehituse jaoks. Aga me oleme suutnud seda ehitust siiski siiamaani isegi väga edukalt toimetada.“

Maran ütles, et ehitusfirma sõnul see ehitus ainult erilahendustest koosnebki, mis teeb selle ehitaja jaoks keeruliseks objektiks. „Vähemalt selle aastaga oleme olnud enam-vähem ajalimiidis ja isegi rahaliselt ei ole me väga hullus olukorras ehitusega, Kui vähegi võimalik on, siis järgmisel aastal saab ehitus valmis ja kus siis on loomade ja taimede kohanemise aeg ja 2023. aasta kevadel saab juba uksed avada,“ lisas Maran.

Loomaia direktori sõnul oli pisut nukrameelne see, et tiigrioru ehitus ei läinud käima, sest pakutud hinnad olid plaanitust oluliselt kallimad. „Aga praegu on juba teada, et linn on niivõrd palju rahalisi vahendeid eraldanud, et saame järgmisel aastal ka selle ehitusega peale hakata. Tekivad kaks uhket ja väga vajaliku ekspositsiooni. Kui need on valmis, siis hakkame tasapisi neid vanu kasarmuid ja tegelikult loomade pidamiseks sobimatuid hooneid maha lammutama,“ lubas Maran.

Positiivne on ka asjaolu, et loomaaed sai tagasi Euroopa loomaaedade assotsiatsiooni – mille asutajaliige ta ise on – täisliikme staatuse.

„Euroopa loomaaiad akrediteerivad üksteist, et loomaaed vastaks tingimustele, mis peab olema tänapäevasel loomaaial,“ selgitas Maran. „Me  kaotasime kolm aastat tagasi selle liikmelisuse ja põhiline põhjus oli loomade heaolu. Kahe aasta jooksul on Tallinna loomaaed nii palju ikkagi saanud teha, et selle aasta kevadel see liikmelisus taastati.“

Maran ütles, et Tallinna loomaaed on hästi tuntud terves Euroopas nii looduskaitsetegevuse kui ka loodushariduse poole pealt. „Aga just see loomade heaoluga seonduvad asjad, sundisid sealset eetikakomiteed seda otsust tegema,“ lausus ta. „Saime loomade eest hoolitsemist ja keskkonna rikastamist teha oma väheste võimaluste piires, aga pikemas perspektiivis tuleks need vanad väikesed aedikud kõik maha lammutada. Selles mõttes saime me selle liikmelisuse tagasi justkui krediidina.“

Palgaprobleem viib töötajad teistele aladele

Nagu igal pool maailmas ja ühiskondades, nii oli ka loomaaias ilmselt üks kõige suuremaid võtmesõnasid lõppeval aastal ikkagi COVID-pandeemia, mis paratamatult vähendas ka Tallinna loomaaia külastajate arvu.

„See vähendas ka meie võimalusi üldse oma põhifunktsiooni täita, milleks on ikkagi loodusharidus, loodushoid ja inimestele keskkonna tähenduse selgeks tegemine või lahti rääkimine. Kuna inimesed ei saanud tulla üritustele, siis paratamatult see piiras väga meie tegevusvõimalusi ja külastajate arv vähenes, aga see on igal pool maailma loomaaedades samamoodi,“ märkis Maran.

Majandusprobleemid on loomaaial Marani sõnul üsna tõsised ja rahapuudus peegeldub teravalt palgaprobleemis, sest muudes sektorites liiguvad palgad kiiresti loomaaia palkadel eest ära.

„Päris keeruline olukord – kuidas me saame üldse seista loomade heaolu eest, kui meie palgatase on nii madal, et ei ole võimalik inimesi tööle saada. Nad lähevad kogu aeg ära,“ rääkis ta. „Aga nüüd on ka siin valguskiir olemas, sest järgmise aasta algusest ma juba tean ette, et linn on eraldanud vahendeid palkade tõstmiseks. Ma tahaks väga loota, et saaksime ühel hetkel oma inimestele mõistlikud palganumbrid. Vähemalt praegu tundub küll, et linna poole pealt on olemas täielik arusaamine sellest, et see on oluline teema.“

Ilutulestiku võiks aastavahetusel asendada näiteks lasershowga

Aastavahetuse ilutulestiku ja paugutamisega kaasneb loomaaia loomadele alati tohutu stress ning selles osas pole loomaaia direktori sõnul viimastel aastatel olukord oluliselt paranenud.

„Ma olen ise ka meedias korduvalt öelnud, et minu arust tuleks mõelda natukene sisulisemalt vana aasta lõpu tähistamise peale, kui raha taevasse laskmine,“ lausus Maran. „Eriti seda silmas pidades, et loomadele mõjub paugutamine tõesti halvasti. On olnud ju linnasid, kes on võtnud vastu otsuse, et nad ei tee seda.“

Marani sõnul võiks sellel teemal ka Tallinnas arutleda, et ilutulestikku ei ole tarvis sellisel kujul ja piirata see täiesti ära. „Aga küllap see on inimestele sisse harjutatud kultuuriline käitumine ja muutuste tekkimine on alati keeruline,“ lausus Maran, kelle sõnul on siiski positiivne, et teemast räägitakse võrreldes paari aasta taguse ajaga väga palju.

„Kellel on koerad või kassid, need teavad, mida need loomakesed peavad läbi elama iga kord, kui see suur uue aasta sõda lahti läheb. See ei ole muidugi ainult Tallinna probleem, see on maakohtades täpselt samamoodi – õnnetud metsaloomad lähevad hulluks selle peale, kui kõikides külades korraga hakkab mingi tulistamine pihta,“ kirjeldas Maran, kelle sõnul on põhimõtteline küsimus selles, milleks sellist paugutamist üldse vaja on. 

„Saab ka teistmoodi – on olemas igasugused lasershowd, millega näiteks linn saaks ilutulestiku asendada. Aga inimeste poolt eeldab see käitumismalli muutumist, aga see võtab aega. Järjest rohkem inimesi võtab endale auasjaks, et nad enam sellega ei tegele.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.