"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Alanud aastal tõuseb üksi elava pensionäri toetus (0)
01. jaanuar 2022
Mats Õun

Alanud aastal tõuseb üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 eurole.

Lisaks tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgafond kuni 14 protsenti, asendushoolduse töötajate palgafond kuni 10 protsenti ning riigi toel luuakse perelepitussüsteem, et võimaldada lahus elavatel lapsevanematel sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid lapse heaolust lähtuvalt. Valitsus kinnitas ka püsirahastuse vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks, et jätkata kogukonnapsühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise esmatasandi teenustega suuremas mahus ka järgmisel aastal.

Üksi elava pensioniäri toetus tõuseb seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktroobis neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 669 eurot, mis on 1,2 kordne statistikaameti avaldatava Eesti keskmise vanaduspensioni suurus 2021. aastal. Toetuse maksmine aitab parandada ligi 90 000 pensionäri sisstulekuid. 2022. aastal kasvavad pensionid indekseerimise tulemusel ligi 38 eurot, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks eeldatavasti 591 eurot. Otsustatud on ka keskmise pensioni erakorraline tõus ning tulumaksuvabastus 1. jaanuarist 2023, mis jätab vanaduspensioni ealistele inimestele aastas 370 eurot rohkem kätte.

Riiklik perelepitussüsteem, millele valitsus eelmisel nädalal heakskiidu andis, võimaldab lahku minevatel lapsevanematel sõlmida kokkuleppeid kohtuväliselt ja lapse heaolust lähtuvalt. Niisamuti lihtsustab uus süsteem protsessi asjaajamislikku kulgu ja muudab selle valutumaks kõigi osapoolte jaoks. Teenuse käivitamisega saavad lapsevanemad edaspidi minna riiklikult koordineeritud, välja õppinud ja kvaliteedikontrolli läbinud perelepitajate tasuta teenusele, mille sisulise toimimise eest vastutab sotsiaalkindlustusamet. Perelepitusteenuse 2024. aasta eesmärk on osutada teenust minimaalselt 3000 lapsevanemate paarile aastas. Perelepitusteenust hakatakse pakkuma 1. septembrist 2022. aastal ning esimese aasta eelarve on 0,52 miljonit eurot.

2022. aastal kasvab töölepinguseadusega paindlikuks muutuvate vanemapuhkuste kulu riigieelarves ligi 2 miljonit. Laste ja perede valdkonnas toetatakse ka Eesti Lasterikaste Perede Liitu. Lisaks kohalike omavalitsuste kohustusele laste huviharidust toetada, aitab ka riik omalt poolt kaasa, et Eesti lasterikaste perede lapsed saaksid huvihariduses osaleda.

Sotsiaalhoolekande töötajate palgad olid 2020 võrreldes Eesti keskmisest brutopalgast 27 protsenti väiksemad. Arvestades, et sotsiaalteenuste osutajatel on haridusnõuded ja töötingimused, sealhulgas tööaeg õendustöötajatega sarnased, peab teenuse kvaliteedi tagamiseks sarnane olema ka töötasu. Palk peab olema seega tööle vääriline ning piisavalt motiveeriv olemasolevate töötajate hoidmiseks ning valdkonna atraktiivsuse tõstmiseks uute potentsiaalsete süsteemi sisenejate jaoks. 2022. aastal tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgafond kuni 14 protsenti. Võrreldes Eesti keskmise palgaga on ka asendushooldusteenuse töötajate palk väiksem. Asendushooldusteenuse töötajate palgafond kasvab järgmisel aastal kuni 10 protsenti.

Lisaks möödunud aasta toetustele kinnitas valitsus püsirahastuse vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning kogukonnapsühholoogide palgatoetuse jätkatakse ka alanud aastal. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks kogukonna tasandil ja esmaste vaimse tervise konsultatsioonide pakkumiseks jätkatakse toetuste maksmist omavalitsustele kogukonna psühholoogide palgatoetuseks. Spetsialistide nappuse leevendamiseks rahastatakse kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate ehk kogukonnapsühholoogide kutseaastat.

Niisamuti jätkatakse üleriigilise vaimse tervise abiliini ja veebinõustamise tegevust. Ka hingehoiu teenuse osutamine hoolekandeasutustes ja laste vaimse tervise keskuste poolt pakutavate teenuste kvaliteedi arendamine jätkuvad järgmistel aastatel. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks on 2022. aastal kavas eraldada lisaraha kolm miljonit eurot.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.